PACE, PACE, MIO DIO – aaria ooperist “La forza del destino”.

Juuseppe Verdi aaria PACE, PACE, MIO DIO online ooperijuhend

Loe huvitavaid fakte ja kuula suurepäraseid YouTube’i videoid kuulsast aariast “PACE, PACE, MIO DIO”.

Kui soovite lugeda ja kuulda rohkem LA FORZA DEL DESTINO’st, klõpsake sellel lingil ooperi portree kohta

Aaria PACE, PACE, MIO DIO – kokkuvõte ja taust

Sünopsis: Leonora tahtis koos oma armukesega rangest vanematekodust põgeneda, sest isa ei tahtnud heaks kiita oma tütre suhet kreoolist Alvaroga. Kui isa neid põgenemise ajal üllatab, langeb Alvaro püstolist tahtmatult pauk ja tapab õnnetult isa. Põgenedes lähevad nad lahku ja kui Leonora saab ekslikult teada, et Alvaro on Ameerikasse põgenenud, läheb ta erakuna kloostrisse. Aastate pärast ei ole ta seal rahu leidnud ja soovib oma surma.
 

Pace, pace on Leonora palve, tema palve rahu järele, mida ta ei saavuta maa peal ja igatseb oma surma (“Oh Jumal, lase mul surra”). Vaevalt, et mõni teine aaria laseb naise meeleheidet nii vahetult tunda ja pakub lauljale palju võimalusi kuulaja köitmiseks.

See algab raputava hüüdega “Pace” (“Rahu”), paisuva heliga, see peab kõlama täis soojust ja meeleheidet ning haarama kuulaja kohe kinni.

Varsti pärast seda tabab teda tagasiastuv valu “Cruda sventura” (julm õnnetus).

Mõte tema armastajast Alvarost suudab teda veidi elavdada. Teda saadavad hingestatud puhkpillid ja harfipill.

Kuid peagi vajub ta tagasi surma mõtetesse. See oli tema saatus, et nad lahutati. Kolm korda laulab ta südantlõhestavat “Fatalità” (saatuslik saatus), mis peab iga kord olema eri värvi.

Ta lõpetab oma palve surma sooviga, sest ta ei leidnud selles kohas rahu. Lisaks esimese osa klaveripartiidele moodustavad selle aaria suurteks tipphetkedeks ingellik kõrge B (kirjutatud pp, pianissimo!) keskosas ja dramaatiline “maledizione” lõpus.

Aariaga on seotud stseen, kus ta kohtub tundmatu inimesega, kes häirib tema erakliku elu. “Maledizione” (Ta on neetud) karjub õnnetu kõrges B-dubis võõrast, kes peagi osutub Alvaroks.

Kirjutatud “dramaatilisele sopranile”

Leonora roll on kirjutatud dramaatilisele sopranile. Draamasopranil peab olema tugev ja mahukas hääl. Vokaalse loovuse nõue on kõrge, mistõttu usaldatakse need rollid tavaliselt hääle poolest küpsetele ja kogenud lauljatele. See roll nõuab lauljalt suurt vastupidavust ja vastupidavust.

Aaria – tekst PACE, PACE, MIO DIO

Pace, pace, mio Dio!
Cruda sventura
M’astringe, ahimé, a languir;
Come il dì primo
Da tant’anni dura
Profondo il mio soffrir.
 

L’amai, gli è ver!
Ma di beltà e valore
Cotanto Iddio l’ornò.
Che l’amo ancor.
Né togliermi dal core
L’immagin sua saprò.
 

Fatalità! Fatalità! Fatalità!
Un delitto disgiunti n’ha quaggiù!
Alvaro, io t’amo.
E su nel cielo è scritto:
Non ti vedrò mai più!
 

Oh Dio, Dio, fa ch’io muoia;
Che la calma può darmi morte sol.
Invan la pace qui sperò quest’alma
In preda a tanto duol.
 

Va ad un sasso ove sono alcune provvigioni deposte dal Padre Guardiano
Misero pane, a prolungarmi vieni
La sconsolata vita … Ma chi giunge?
Chi profanare ardisce il sacro loco?
Maledizione! Maledizione! Maledizione!
 
Rahu, rahu, Jumal!
Ta tuleb alla.
Julm õnnetus
sunnib mind, paraku, igatsema;
minu kannatused on kestnud nii palju aastaid,
nii sügav kui esimesel päeval.
 

Rahu, rahu, Jumal!
Ma armastasin teda, see on tõsi! Aga Jumal oli teda õnnistanud
sellise ilu ja julgusega
et ma armastan teda ikka veel ja ei saa kustutada tema pilti
minu südamest.
Saatuslik saatus! Kuritegu
on meid siia alla jagatud!
 

Alvaro, ma armastan sind ja taevas üleval on kirjutatud
et ma ei näe sind enam kunagi!
Oh Jumal, Jumal, lase mul surra, sest ainult surm
võib tuua mulle rahu.
Asjata otsis see minu hing siin rahu,
nii palju häda saagiks.
 

Ta läheb kalju juurde, millele Isa ülemus on jätnud talle toidu.
Vaene leib, sa tuled pikendama
minu lohutu elu. – Aga kes siia tuleb,
kes julgesid seda püha puhkekohta rüvetada?
Neetud! Neetud!
 

PACE, PACE, MIO DIO kuulsad tõlgendused

Leonora rollis ja “pace, pace” oli Renata Tebaldi tõenäoliselt võrratu. Tema ingellik klaver muudab selle aaria monumentaalseks ja on üks ilusamaid salvestusi sellest suurest lauljast.

Pace, pace mio Dio – Tebaldi

Steane nimetas Leontyne Price’i “20. sajandi parimaks Verdi-sopraniks”. Selle üle võib muidugi vaielda, kuid tema “Pace, pace” on üks väheseid, mis mängib Tebaldi tõlgenduse liigas. Tema “suitsune” hääl on madalates kohtades lummava tämbriga ja klaveripartii alguses on suurepärane ning maledizione on libahautafaktoriga.

Pace, pace mio Dio – Hind

Tollane kuulus serbia sopran Zinka Milanov oli üks 50ndate aastate suuri diivasid. Sarnaselt Renata Tebaldile oli tema eripäraks ülevoolav pianissimo. Tema salvestusel puudub aga vajalik rahulikkus ja introspektsioon.

Pace, pace mio Dio – Milanov

Võib-olla ei olnud Callase pianistid selles aarias nii kvaliteetsed ja ilusad kui Tebaldi, kuid keegi ei suutnud kujutada kibedust ja palvetamist nii usutavalt ja kibedalt kaunilt kui Maria Callas. Ja siis lõpus tuleb see uskumatu maledizione.

Pace, pace mio Dio – Callas

Netrebko 2019. aasta Forza Londonis oli triumf. Tema peaaegu meztsosoprani hääl triumfeeris tempo, tempo.

Pace, pace mio Dio – Netrebko

Ka Angela Gheorghiu “Pace Pace” aastast 2008 laseb selle arie in grossem Glanz erstrahlen.

Pace, pace mio Dio – Gehorghiu

Siinkohal tuleb “ooperiajaloolistel” põhjustel teha ekskurss Rosa Ponselle’ile.

Rosa Ponselle, kes oli ehk suurim sopran maailmasõdade vahelisel ajal, debüteeris 1918. aastal Met’is Forza del destino’ga Enrico Caruso kõrval. Ta oli 21-aastane, ei olnud kunagi ooperilaval seisnud ja oli ise näinud vaid kaks ooperit. Fischer (suured hääled): “Uustulnukana olid tema närvid pingestatud lõpuni ja esimeses aktis sosistas ta oma partnerile Carusole: “Ma ei suuda enam laulda”, too sosistas tagasi: “coraggio, coraggio io ti sostengo”. Ta sai oma julguse tagasi ja triumfeeris IV aktis “Pace, pace, mio Dio. ”

Kesting (Kesting, suur laulja) räägib väga kõrgelt tema tempost, tempost: “Rosa Ponselle’iga saadetakse teid inglite juurde. Ta laulab kõige ülevoolavama tooniga, kuid tema ilu on valus.”

Tema laulukunsti demonstreerimiseks kaks “Messa di voce” (hääle paisutamine) kell 00:20 ja 1:48 võivad illustreerida, miks suur Tullio Serafin nimetas teda “üheks maailma kolmest imest”.

Pace, pace mio Dio – Ponselle

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend laulule “PACE, PACE, MIO DIO” Giuseppe Verdi ooperist “La forza del destino”.