JEVGENI ONEGIN, autor PJOTR TŠAIKOVSKI – ooperijuhend ja sünopsis

Online ooperijuhend JEVGENI ONEGINi kohta

Tšaikovski kirjutas kümme ooperit. Eugene Onegin on tema kuulsaim ja kauneim ooper. Emotsionaalne muusika, pimestav instrumentatsioon ja sisemine draama iseloomustavad seda teost. Tšaikovski annab meile ka kauneid muusikalisi orkestripassaaže, mis meenutavad tema suurimaid ballette.

 

 

 

 

Sisu

♪ Synopsis

♪ Vaatuse I (maamõisa stseen)

♪ Vaatuse II(Ballistseen, Duellistseen)

♪ III akt (Ballistseen, Gremini majas)

♪ Salvestussoovitus

♪ Kommentaar

Kõrvalteated

♪ Ya lyublyu vas (Lenski arioso)

♪ Puskai pogibnu ya (kirjastseen)

♪ Entreacte ja valss

♪ Kuda, Kuda (Lenski aaria)

♪ Entreacte ja Polonaise

♪ Gremini aaria

♪ Uzhel ta samaya Tatjana (Onegini aaria)

 

 

 

Esietendus

Moskva, 1879

Libretto

Peter Tšaikovski ja Konstantin Šilovski samanimelise Aleksandr Puškini värsiromaani põhjal.

Põhirollid

Larina, laiu ja suurmaaomanik (meztsosopran) - Tatyana, ema tütar (sopran) - Olga, Tatjana õde (alt) - Lenski, poeet (tenor) - Onegin, Aristokraat ja Lenski sõber (bariton) - Gremin, rikas prints (bass)

Recording recommendation

DG koos Thomas Alleni, Neil Shicoffi, Mirella Freni, Anne Sofie von Otteriga James Levine'i juhatusel, Rundfunkchor Leipzig ja Staatskapelle Dresden.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Biograafiline aspekt

1877 oli 37-aastase helilooja jaoks otsustav aasta. Lisaks tööle “Eugene Onegini” kallal tekkis õnnetu abielu ja ta sõlmis kirjavahetussuhte Nadežda von Meckiga. Lisaks oli tal vaimustunud suhe viiulivirtuoosiga. Kuid üks asi teise järel. Tšaikovski kirjutas sama aasta jaanuaris oma vennale Modestile oma vaimustunud armastusest Josef Koteki vastu, kellega ta oli aastaid varem kohtunud Moskva konservatooriumis õpetamise kaudu. Eelmisel aastal oli Tšaikovski mänginud mõttega abielluda seisusele kohaselt, et võidelda perekonna ja ühiskonna surve vastu.

Maikuus jõudis temani õpilase armastuskiri, kui üks õpetaja sõber soovitas talle kasutada Puškini ooperit “Eugene Onegin” uue ooperi materjalina. Pärast esialgset kõhklust kirjutas Tšaikovski ooperi visandi joobeseisundis ühe unetu öö jooksul. Siinkohal hakkasid tegelikkus ja väljamõeldis segunema, sest Tšaikovski seisis oma eraelu osas samasuguse dilemma ees nagu romaanitegelane Onegin, ainult et armastuskiri ei tulnud mitte Tatjanalt, vaid tema tulevaselt naiselt Antonina Ivanovnalt.

Širovi abiga võttis ta libreto käsile ja juuniks oli esimene akt valmis. Samal ajal arenes tema suhe Antoniinaga kiiresti ja pulmi tähistati juba juulis, kuigi Tšaikovski polnud pidulikus meeleolus, sest vaid mõni kuu hiljem tegi ta enesetapukatse, sukeldudes jääkülma Moskva jõkke. Pärast sellele järgnenud närvikahjustust teatas vend Modest Antonina kirjaga nende lahkuminekust ja Tšaikovski paranes piisavalt, et lõpetada “Eugene Onegin” kahe viimase aktiga San Remos 1878. aasta jaanuaris.

Liibretto / libreto

Tchaikovski kui palju reisinud muusikakriitik tundis ooperikirjandust väga hästi ja mõned arengud ei meeldinud talle. Ta oli terava keelega vaatleja ja Verdi kriitik (“maitsetu orelihelide meloodia”). Ta kritiseeris Verdi arengut “Grand Opéra” ja keeruliste ooperite, näiteks 1871. aasta “Aida”, suunas kui monumentalismi ja näitemängu. Tema jaoks oli muusikateatris esiplaanil tegelaste siseelu. Puškini looming pakkus talle selle võimaluse ja Tšaikovski valis koos kirjandusloolase Široviga spetsiaalselt neli lõiku tema luuletusest “Eugene Onegin”.

Peagi sai ta Širovi toetusest lahti. Ta valis värsid ise välja ja võttis need suures osas muutmata kujul üle. Hiljem nimetas ta oma teost mitte “ooperiks”, vaid “lüürilisteks stseenideks”. Ta ei otsinud teadlikult laialt hargnenud süžeed nagu Verdi või Wagner, vaid valis kammerooperi vormi. Sellegipoolest võib teost nimetada dramaatiliseks ning ooperikülastaja on tänulik selge ja arusaadava süžee eest. Onegin pühendas iga aktuse konkreetselt ühele peategelasele. Esimeses aktis on esiplaanil Tatjana, teises Lenski ja lõpuks kolmandas Onegini tegelaskuju. Tšaikovski suutis luua suhte kõigi tegelastega; lisaks eespool kirjeldatud suhetele Onegini ja Tatjanaga tundis ta end ära ka nooruses dändis Lenskis.

 

Leitmotiivid ja muusika

1876. aastal külastas Tšaikovski Bayreuthi festivale ja nägi seal “Ring des Nibelungeni”. Ta ei väljendanud end Wagneri muusika kohta väga meelitavalt. Kuivõrd sakslane tema muusikat mõjutas, on raske hinnata; igal juhul kasutas Tšaikovski “Eugene Oneginis” teadlikult Wagneri stiilis mälumotiive. Kirjastseeni käsitlevas osas tutvustame “Eugene Onegini” nelja kõige olulisemat motiivi. Lisaks motiividele on teosele iseloomulikud soolod ja duetid. Ainult teises osas kuuleme lühikest kvartetti.

Soolopalad, välja arvatud Lenski aaria, ei ole oma ulatuselt klassikalised aariad, vaid on Tšaikovskile omaselt ariode iseloomuga, s.t. need on ülevaatlikumad ja vähem varieeruvad.
Esietendus ja arvustus: Kuigi Tšaikovski oli juba tunnustatud helilooja ja tal oli juba õnnestunud luua meistriteoseid näiteks Esimese klaverikontserdiga või balletiga “Luikede järv”, ei saanud ta olla kindel uue ooperi õnnestumises. Tema neli eelmist ooperiprojekti olid olnud vähe edukad ja isegi tema parim teos, ooper “Opritšnik”, oli tema enda sõnul parimal juhul “edukas läbikukkumine”.

Kuna heliloojale ei meeldinud suurejoonelise ooperilavastuse pompoos, valis ta “Eugene Onegini” esietenduse toimumiskohaks 1878. aasta jaanuaris Moskva konservatooriumi. Teos lavastati rektori ja sõbra Nikolai Rubinsteini juhtimisel, peamiselt konservatooriumi noorte lauljate ja pillimeestega, ning võeti publiku ja kriitikute poolt valdavalt hästi vastu. Esimene etendus traditsioonilises ooperiteatris toimus alles kaks aastat hiljem Bolšoi teatris, mis samuti leidis head vastukaja. Kuid alles 1884. aasta etendus Prahas Tšaikovski juhatusel käivitas selle ooperi edu, millest hiljem sai enim mängitud vene ooper.

 

 

 

 

 

Sissejuhatus viib meid melanhoolsesse meeleolusse, ähvardav alatoon vihjab toimuvale draamale.

Eesitlus – Fedosejev

 

Synopsis: Larini mõisas. Larina mõtleb tagasi oma noorusele, kui ta ei saanud abielluda ohvitseriga, keda ta armastas. Ta kuulab oma kahte tütart, samal ajal kui talutüdrukud laulavad taustal vene rahvalaule.

Sophie von Otter ja Mirella Freni kaunis duett, millele järgneb kvartett.

Slikali – v.Otter/Freni

 

Synopsis: Põllumehed toovad saagi sisse.

Kaunis koor tutvustab meile talupoegade (vaevalist) maailma Venemaal 1810. aastast.

Bolyt moyi skori – Levine

 

Sõdede kontrastne iseloom

Sünopsis: Need kaks õde ei saakski olla iseloomult erinevamad. Olga on rõõmsameelne ja ülevoolav, Tatjana on unistav ja introvertne.

Kak ya lyublyu..Uzh kak po most – Freni / von Otter

Lenski Arioso

Sünopsis: Lenski ilmub. Ta on luuletaja ja naaber, kes armastab Olga’t kirglikult… Temaga on kaasas naaber ja aristokraat Onegin. Kui Lenski on kirglik mees, siis Onegin, jahe ratsionalist, oli pikka aega lõbustusmees ja igavleb juba mõnda aega oma onu mõisas. Lenski rõõmustab taaskohtumise üle Olgaga.

Kuuleme Lenski Ariosot saksa keeles Fritz Wunderlichilt, kes suri 36-aastaselt. Rõõmustav ja samas liigutav salvestus.

Ya lyublyu vas (Ja ich liebe dich) – Wunderlich

Tatjana kirja stseen – ta on armunud

Sünopsis: Tatjana läheb koos Oneginiga jalutama, ta tunneb temast kummalist tõmmet, samas kui Onegin tundub üsna eemaletõukav. Õhtul ei suuda ta magama jääda. Tundlik Tatjana on saanud aru, et ta on Oneginisse armunud. Ta istub oma kirjutuslaua taha ja kirjutab Oneginile vaimustunud armastuskirja. Samal õhtul laseb ta kirja Oneginile tuua.

Kirjastseen on üks ooperiajaloo suurtest monoloogidest. Selles kuulsas stseenis käib Tatjana läbi kõik emotsioonid. Alates lootusetust meeleheitest kuni ekstaatilise ülevuseni. Monoloog on jagatud neljaks osaks, millest igaüks võiks olla ka eraldi.

Sissejuhatus kirjeldab Tatjana kirglikku igatsust. Keelpillide vibreeriv tremolo peegeldab sisemist rahutust ja ebakõla. Orkestri sissejuhatuse muutumine kiireteks poolkõrgete taktideks koos erutatud südamelöögi ploomitud kaheksandikega imiteerib tema erutus selle üle, kas ta kirjutab kirja. Varsti alustab Tatjana oma otsust: “Puskai pogibnu y” (“Ja kui see oleks minu lõpp”). Laulmine muutub palavikulisemaks, suurenevad lained kuni kõrge a-ääreni, mis lõpevad otsusega istuda kohe kirjutuslaua taha “vezdy, on predo mnoyu!”.

Kui Tatjana istub laua taha, vaikib ta, orkester rahuneb ja algab uue, seekord rahulikuma sissejuhatusega. Tatjana juhtmotiiv on keelpillide puhul kuulda:

[/av_image]

 

Ta võtab pliiatsi kätte, kuid pärast paari takti kõhkleb ta, mida ta peaks kirjutama? Ilmub Onegini motiiv, mida kordab õrnalt lauldes mitu korda oboe:

 

Kuid ta kõhkleb: “ne v silakh ya vladyet svoyei dushoi!” (“Mul ei ole jõudu oma südant alistada!”). Mis on alternatiiv? Tšaikovski tsiteerib Tatjana üksilduse motiivi flöödis:

 

Onegini motiiviga orkestris hakkab ta kirjutama (“zachem vi posetili nas?”, “Miks sa meid külastasid?”), ta paljastab kõik. Ta kirjutab oma agoonia ülestunnistuse. Tšaikovski tõstab tempot pidevalt ja muusika muutub üha tungivamaks. Siis muutub meeleolu järsult, kui oboe laulab armastuse ülestunnistuse motiivi:

 

Tatjana võtab esialgu kõhklevalt motiivi õrnalt vastu: “Kto ti: moi angel li khranitel” (“Kes sa oled: minu kaitseingel või kaval kiusaja?”). Hirm tagasilükkamise ees on suur, kuid ta tahab proovida. Kui ta kirja allkirjastab, kõlavad kuulsusrikkad puhkpillid ja juubeldavad keelpillid ning Tatjana lõpetab aaria värisevate sõnadega.

Anna Netrebko tõlgendus kirjastseenist on lihtsalt suurepärane. Ta valdab selle teose intiimseid osi, tema laulmine on peen, pianistid on hingematvad, et siis veidi hiljem suures hiilguses täiest kurgust ekstaatilisi tippnoode luua.

Puskai pogibnu ya – Netrebko

 

 

Onegin külastab Tatjanat

Sünopsis: Uus päev on koitmas. Tüdrukud korjavad marju.

Djevitski, krasavitski

Synopsis: Andamal päeval tuleb Onegin isiklikult kohale. Tatjana on elevil. Ta kardab, Onegin naerab tema ülevoolavuse üle. Onegin lükkab tema armastuse tagasi. Abielu on tema hingele võõras. Ta kohtub varsti kellegi teisega ja unustab ta. Tatjana vajub alandatult toolile.

Hvorostovski tõlgendus on liigutav, soe ja elegantne, kuid annab samas edasi seda distantsi, mida roll nõuab.

Kogda bi zhizn – Hvorostoski

 

 

 

 

 

 

Sünopsis: Tatjana auks antakse jaanuaris tema nimepäeval ball. Lenski võttis Onegini kaasa. Kuid ta tüdineb peagi ja võtab Lenski vastu kättemaksu, tantsides üha uuesti ja uuesti Olgaga. Kui Lenski muutub armukadedaks, teeb Olga talle nalja.

¾ takt on alati inspireerinud Tšaikovskit. Samal ajal, kui külalised tantsivad valssi ja lõbutsevad, algab märkamatult draama.

Tšaikovski loob suure efekti: ülevoolava tantsu ajal hakkab Lenssy’s lahti hargnema sisemine draama.

Entracte ja valss – Levine

 

Synopsis: Lähedal elav prantslane üllatab Tatjanat prantsuskeelse paarisõnaga.

A cette fête inviée – Sénéchal

Onegin mängib ohtlikku mängu

Sünopsis: Onegin provotseerib Lenskit veelgi ja nad satuvad kohutavasse vaidlusesse. Vahepeal on külalised tantsimise lõpetanud ja kuulavad neid. Lenski kaotab närvi ja nõuab rahuldust.

Onegin paiskab ebastabiilse Lenski õnnetusse.

Ti ne tantsuyesh, Lenski – Weikl / Burrows

 

Synopsis: Lenski vabandab Tatjana ema ees stseeni pärast ja Onegin kahetseb, et ta oma sõpra Lenskit nii väga ärritas. Kuid draamat ei saa lõpetada ja Onegin otsustab Lenskile õppetunni anda. Päikesetõusuks korraldatakse duell.

Selles stseenis tõestab Tšaikovski, et ta on karakteriseerimise meister. Iga 4 rolli tundemaailma on suurepäraselt kujutatud.

V Vashem dome – Beczala / Netrebko

Lenski suur aaria Kuda, kuda

Sünopsis: On varahommik. Lenski seisab süngelisel lumisel maastikul. Ta ootab Oneginit. Surma aimates rändavad tema mõtted tagasi oma möödunud noorusele ja armastusele Olga vastu.

Ooper põhineb Aleksander Puškini romaanil. Puškin on elu jooksul osalenud kahekümne üheksas duellis. Viimases duellis sai ta surmavalt haavata prantsuse ohvitseri käest. Justkui oleks tal olnud eelaimus, et eellugu sarnaneb suuresti selle romaani omaga.

Kuda, kuda on saanud paljude tenorite näitemänguks. Selle aaria 4 erinevat versiooni leiad Play listist.

Esimeses saate vene tenori mulje hämmastavalt heas helikvaliteedis (salvestusaasta 1912) ehk parima vene tenori Leonid Sobinovi häälega (“Lenski aaria”). Vene tenorid kõlavad lääne kõrvadele mõnevõrra ebatavaliselt. Nad on kõrge tämbriga ja väga elegantsed ning laulavad ilusaid repliike. Aga hääled on vähem värvilised ja peaaegu väikesed (Kesting).

Kuda, kuda vy (Lenski aaria) (1) – Sobinov

 

Aaria meeleolu sobib suurepäraselt Björlingi loomupäraselt melanhoolse häälega. Hääle ilu ja valu on silmatorkav.

Kuda, kuda vy (Lenski aaria) (2) – Björling

 

Julius Patzak oli eleegiliste toonide tenor. Ta oskas väljendada melanhoolseid toone nagu vähesed teised. Tema tõlgendus on lauldud saksa keeles.

Kuda, kuda vy (Lenski aaria) (3) – Julius Patzak

 

Kuulete suurepärase versiooni Placido Domingolt. Tema vene keel kõlab üllatavalt autentselt (vähemalt selle jaoks, kes vene keelt ei oska…).

Kuda, kuda vy (Lenski aaria) (4) – Domingo

 

Synopsis: Ilmub Onegin. Sekundandid annavad neile kahele oma relvad. Need kaks rivistuvad. Lask antakse ja Lenski tapetakse.

 

 

 

 

 

 

Entracte Polonaise – Solti/ROH

Gremins Aria

Sünopsis: Aastaid hiljem. Peterburi ballisaalis. Ilmub vana vürst Gremin koos oma naise – Tatjanaga ! Gremin räägib üllatunud Oneginile, et ta on kaks aastat tagasi abiellunud.

See vene ooper on suurepärane võimalus tutvuda vene lauljatega. Vene bassidele on iseloomulik nende hääle tume, peaaegu must värvus, samas kui tenorid on tavaliselt kõrgete, elegantsete häältega. Suurepärase näite vene bassihääle kohta saab kuulda “Greminsi aaria”, mida interpreteerib Boris Štokolov.

Greminsi aaria – Boris Shtokolov

Onegini suur aaria

Sünopsis: Onegin on šokis. Kirevus keeb äkki temas üles. Mälestus Tatjanast, surmav duell ja kaotatud aastad raputavad teda sügavalt. Tatjanat nähes peab ta tunnistama, et on temasse armunud.

Kuulus inglise kriitik John Stean kiitis vene baritoni Pavel Lisitsiani häält. Mitte ainult vene rollides, vaid ta oli ka ideaalne Verdi bariton oma kergelt metalse, ilusa häälega, mis särab ka kõrgetes nootides. Kesting on samuti entusiastlik. ” Ma ei ole kunagi kuulnud Onegini aariat ilusamalt”.

Uzhel ta samaya Tatjana – Lisitsan

 

Tragiline finaal

Sünopsis: Es on hommik Greminsi majas. Tatjana on saanud kirja Oneginilt, kes on tema minevikust pärit nähtus. Onegin ilmub. Tatjana räägib talle, kuidas 2 aastat tagasi Onegin, kus ta leidis ainult tõsidust oma südames. Õnn oli käeulatuses, nii lähedal, kuid nüüd on ta abielus ja palub Oneginil lahkuda. Onegin keeldub. Liigutatud Tatjana tunnistab oma armastust. Kuid tema ustavus kuulub abikaasale. Onegin ei taha seda aktsepteerida. Ta jätab igaveseks hüvasti ja lahkub toast. Onegin põgeneb majast.

Kuuleme ja näeme katkendit sellest stseenist Anna Netrebko ja Dmitri Horostovski galakontserdilt Moskva Punaselt väljakult.

O! Kak mne tiazhelo – Netrebko/Hvorostovski

 

Tatjana ei ole Anna Karenina, kes jätab oma mehe teise mehe pärast maha ja nii jäävad selles ooperis kõik 3 peategelast luuseriks. Tšaikovski lavastas esietenduse konservatooriumides konservatooriumi noortega, sest kõik pompoosne oli talle selle ooperi puhul vastumeelne. Sest selles teoses keskendutakse rollide sisemaailmale, see on klassikaline kammerooper. Seda tuleks ooperi lavastamisel arvesse võtta, hoolimata draamast ja ballistseenidest.

 

 

 

Salvestussoovitus

 

DG koos Thomas Alleni, Neil Shicoffi, Mirella Freni, Anne Sofie von Otteriga James Levine’i juhatusel koos Leipzigi Rundfunkchoriga ja Staatskapelle Dresdeniga.

 

 

Peter Lutz, opera-inside, PETER TŠAIKOVSKI JEVGENI ONEGINi online ooperijuhend.