Lohengrin-Opernführer_opera_guide_Richard_Wagner-Synopsis_Handlung_Trama_résumé (1)

Ooperi online juhend Wagneri aaria IN FERNEM LAND

juurde.
Loe huvitavaid fakte ja kuula suurepäraseid Youtube’i videoid kuulsa aaria “IN FERNEM LAND” kohta.

 

 

 

Kui soovite kuulda rohkem ooperi LOHENGRIN kohta, klõpsake ooperi portree lingil

 

 

Aaria – kokkuvõte ja taust

 
Sünopsis: Saksa kuningas Heinrich on tulnud Brabanti. Ta tahab kohustada seda osa oma impeeriumist teenima Ungari ründajate vastu. Elsat süüdistatakse oma venna tapmises. Nüüd peab kuningas kohtupuu ees kohut mõistma. Elsale antakse võimalus end kohtus kaitsta. Kuid selle asemel, et end kaitsta, räägib Elsa oma kurbusest oma venna surma pärast ja unenäost, et ilmub rüütel, kes võitleb tema eest ja tõestab tema süütust. Lohengrin ilmub ja lubab tema eest võidelda, kuid ainult tingimusel, et ta ei küsi kunagi tema nime või päritolu. Pärast Ortrudi ja Telramundi intriigi esitab Elsa talle pulmaööl küsimuse. Loits murdub ja Lohengrin kuulutab pidulikult kõigile oma päritolu. Ta on Püha Graali rüütel, kes on tulnud Montsalvati lossist. Tema isa on Parzival. Ta ise on tema rüütel, keda kutsutakse Lohengriniks. Graali poolt on ta saadetud võitlema kurjuse vastu ja kaitsma voorust.
 

 

Sarnaselt Tannhäuserile, mille viimases aktis on rooma lugu, peab tenor ooperi lõpus laulma oma tähtsaima osa. See tähendab, et lauljal peab olema piisavalt häälejõudu, et viia see osa õhtu kulminatsiooniks. Lohengrinis on see ülesanne “lihtsam” kui Tannhäuseris, sest Graali jutustus (“In fernem Land”) ja tema hüvastijätt (“Mein lieber Schwan”) on peaaegu bel canto iseloomuga lüürilised palad, samas kui Rooma lugu nõuab dramaatilist häält.

Lohengrini lugu kulgeb pidulikus, mõõdukas tempos. Hääl peab olema väärikas, kuid samas kerge, särav ja salapärane, kaugel pateetilisest ja kangelaslikust. Teose juhatab sisse orkester. Pianissimos kõlab helisev A-dur. Tenor alustab pingevabalt, rõhutamata noodil.

 

Intensiivsus suureneb. Lohengrin laulab uhkelt Graali kohta “ein Gefäss von wunderthätgem Segen” (“selles on imelise õnnistuse anum”).

 

Pidulikul häälel laulab ta ülistust iga-aastasele imele “Alljährlich naht vom Himmel eine Taube um neu zu stärken seine Wunderkraft. Es heisst der Gral” (“Igal aastal laskub taevast üks tuvi, et tugevdada oma imevõimet. Seda nimetatakse Graaliks”). Kaunis pehme forte A-tähega särab üle viiulite suriseva heli.

 

Järgneva lõigu kõrge tessituur hoiab dramaatilisuse ja pidulikkuse kõrgel. See on nõudlik lõik tenori jaoks, et hoida häälejõud kõrgel, ilma et ta oma häält ülepingutaks.

 

Lõpuks paljastab Lohengrin oma nime. Nüüd muutub hääl, see muutub suurejooneliseks, kuulsusrikkaks ja kangelaslikuks, sugugi mitte õõnsaks, vaid õilsaks. See on ooperi tipphetk ja võti.

 

Graali jutustus lõpeb piduliku orkestrifinaaliga.

 

 

 

 

Aaria – IN FERNEM LAND teksti

 
In fernem Land, unnahbar euren Schritten,
Liegt eine Burg, die Montsalvat genannt;
Ein lichter Tempel stehet dort inmitten,
So kostbar, als auf Erden nichts bekannt;
Drin ein Gefäß von wundertät’gem Segen
Wird dort als höchstes Heiligtum bewacht:
Es ward, daß sein der Menschen reinste pflegen,
Herab von einer Engelschar brought;

Alljährlich naht vom Himmel eine taube,
Um neu zu stärken seine Wunderkraft:
Es heißt der Gral, und selig reinster Glaube
Erteilt durch ihn sich seiner Ritterschaft.

Wer nun dem Gral zu dienen ist erkoren,
Den rüstet er mit überird’scher Macht;
An dem ist iga bösen Trug verloren,
Wenn ihn er näeb, weicht dem des Todes Nacht.

Selbst wer von ihm in ferne Land’ entsendet,
Zum Streiter für der Tugend recht ernannt,
Dem wird nicht seine heil’ge Kraft entwendet,
Bleibt kui sein Ritter dort er unerkannt.
So hehrer Art doch ist des Grales Segen,
Enthüllt – muß er des Laien Auge fliehn;
Des Ritters drum sollt Zweifel ihr nicht hegen,
Erkennt sie ihn – dann muß er von euch ziehn.
Nun hört, wie ich verbotner Frage lohne!
Vom Gral ward ich zu euch daher gesandt:
Mein Vater Parzival trägt seine Krone,
Sein Ritter ich – bin Lohengrin genannt.
 

 

Kaugel ja kaugel, ligipääsmatu sinu sammudele

Es on loss nimega Montsalvat;

Keskel seisab helendav tempel,

Kaasa väärtuslikum kui miski muu maa peal ei ole teada.

Makuloosi õnnistuse anum

Sisal on valvatud kui kõrgeim pühamu.

Seda on langetanud hulk ingleid,

Seda eest hoolitsevad kõige puhtamad inimesed.

Kord aastas läheneb ülaltpoolt tuvi.

Selle imelise jõu tugevdamiseks;

Selle nimi on Sangrail, ja see annab õnnelikult puhtaimat usku

Selle rüütelkonnale.

Kes on määratud teenima Sangraili.

See valmistab ette üleloomulikku jõudu;

Kõik kurjuse pettus on talle kadunud,

Kui ta seda näeb, kaob surma jõud;

Ka sellele, kes on selle poolt saadetud võõrastele maadele,

Nimetatud vooruse õigluse eest võitlejaks,

Tema püha väge ei võeta ära,

Kui ta läheb seal tunnustamata oma rüütliks.

Olgu Sangraili õnnistus alati nii üllas valu,

See peab ilmaliku inimese silmist põgenema, kui see avalikustatakse.

Sellepärast ei tohi te rüütlile kahtluse alla seada,

Kui te teda ära tunnete – ta peab teid maha jätma.

Kuule, kuidas ma premeerin keelatud küsimust:

Sangrail saatis mind teie juurde:

Minu isa Parzival kannab selle krooni,

Minu, tema rüütli, nimi on Lohengrin.

 

 

 

 

Kirjutatud Heldentenorile

 

Lohengrini roll on kirjutatud “Heldentenorile”. Seda Fachi suudavad omandada vaid vähesed tenorid. Need rollid on reserveeritud kogenud lauljatele, sest noor hääl võib kiiresti kahjustada. Füüsilised nõudmised lauljale on tohutud. Ooperi kestus on tavaliselt väga pikk ja orkestri saatmine on vali ja tihe. Selle eriala silmapaistvate esindajate arv on väike ja artistid on nõutud ja tavaliselt aastaid ette broneeritud.

 

 

 

 

Kuulsad tõlgendused filmist IN FERNEM LAND

 

Me kuuleme seda teost erinevates tõlgendustes. Alustame Jussi Björlingi omaga.

“Mõned nädalad enne oma surma laulis Björling esimest ja viimast korda avalikult Graali lugu. Isegi kui rootsi keel ei pruugi Lohengrinile sobida, isegi kui see on tõlgenduse mõttes veel alguses, on liiga buršikos lauldud ja sisaldab ka muusikalist viga – siin on ta, ideaalne Lohengrini hääl. Björlings on olnud ehk kõige suurem kahju Wagneri laulmisele, mis ette kujutada saab: Kaugus ja kaugus maailmast ja valusalt toonitud sensuaalsus”. (Fischer, suured hääled). Näiteks tema crescendo (1:55) on hingemattev ja tõlgenduse kohal hõljuv melanhoolia uskumatult harmooniline.

In fernem Land – Björling

 

 

Kuuleme teist salvestust 1940. aastast, mis pärineb ühelt teiselt skandinaavlaselt. Taanlane Lauritz Melchior oli ehk suurim Wagneri tenor ajaloos. Tema vokaalsed reservid näivad ammendamatud ja tema diktsioon on suurepärane, mis pärineb ilmselt Bayreuthi ajast, mil ta harjutas seda rolli koos Cosima Wagneriga.

In fernem Land – Melchior

 

 

Järgmisel salvestusel kuuleme Franz Völkersi. Völkersi Lohengrin kuulub Wagneri laulmise suurkujude hulka. Kesting: “Tema Lohengrin Tietjeni juhatusel kuulub Wagneri laulmise täienevate hetkede hulka. Ta võlub ekspressiivse fraseerimise ja lüürilise maagilise tooniga.” Fischer (suured hääled): “Kolmekümnendatel aastatel seadis Völker Lohengrini standardid, mida pole tänaseni ületatud. Tema kombinatsioon kangelaslikust baritonistlikust võimsusest ja lüürilisest tundlikkusest oli balsam nende wagnerlaste hingele ja kõrvale, kes olid tüdinenud “Bell-Cantost”. (bell on saksa keel ja tähendab “koera haukumist”).

In fernem Land – Völkers

 

 

Nicolai Gedda laulab vaimustunud monoloogi.

In fernem Land – Gedda

 

 

Aureliano Pertile laulis seda pala Belcanto stiilis. See 20ndatest aastatest pärit salvestus on lauldud itaalia keeles. Pertile oli Toscanini lemmiklaulja. Tõlgendus on Melchiori versiooniga võrreldes mõnevõrra ebatavaline, kuid see on professionaalsetes ringkondades kõrgelt hinnatud.

In fernem Land – Pertile

 

 

Domingo laulis Lohengrinit esimest korda 1968. aastal, kuid nägi, et ta ei ole veel valmis. Hääl kannatas pingutuse all. Ja alles 15 aastat hiljem laulis ta seda uuesti. Palju bel canto’ga vastab ta Franz Liszti nõudmisele.

Kriitikud nõustusid, et Domino Lohengrin on suur väärtus. Tema hääle hiilgus ja lüüriline bel canto loovad lummava, harmoonilise pildi ja rõõmustavad kuulajat.

Arutati ainult artikuleerimise üle. Tema saksa keele häälduses on suuri nõrkusi. Enamik kriitikuid ei pahandanud, Arnold Whittal ütles isegi pilkavalt, et “lõppude lõpuks on Lohengrin Brabanti võõras ja Monsalvat on Madriidile lähemal kui mõnele põhjapoolsele linnale”. Muidugi oli ka puriste, kes kirjeldasid aktsenti kui no-go.

In fernem Land – Domingo

 

 

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend aaria “IN FERNEM LAND” Richard Wagneri ooperist “Lohengrin”.

 

 

 

 

 

 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga