DAS LAND DES LÄCHELNS (Naeratuste maa) Ferenc Lehár- ooperi teejuht ja sünopsis

Online ooperijuhend ja sünopsis Ferenc Lehári “Naeratuse maal”

Muusika, mida Lehar meile “Das Land des Lächelns” (“Naeratuse maa”) esitab, on vapustav. Lehar ise ütles oma muusika kohta, et ta otsib alati meloodiat. Ja millist hiilgust ta meile selles teoses pakub! Iga teos avab vastupandamatut võlu ja on saanud eduelamuseks.

 

 

 

Sisu

♪ Sünopsis

♪ Vaatuse I (Salongistseen)

♪ Teos II (Palee stseen)

♪ III akt (hüvastijätustseen)

 

Salvestussoovitus

♪ Salvestussoovitus

Kõrvalteosed

♪ Immer ainult lächeln ja alati vergnügt

♪ Bei einem Tee à deux

♪ Von Apfelblüten einen Kranz

♪ Wer hat die Liebe uns ins Herz gesenkt

♪ Als Gott die Menschen erschuf .. meine Liebe, deine Liebe

♪ Dein ist mein ganzes Herz (Sinu on mu süda üksi)

♪ Zig, zig, zig… Du bist so lieb, so schön

♪ Liebes Schwesterlein, sollst nicht traurig sein

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

25 aastat pärast lõbusat lesknaist

Lehar veetis kogu oma elu edu otsides. See edu saabus esimest korda “Lustliku lesega” 34-aastaselt. Sellest teosest sai tema eluajal üks enim mängitud teoseid kogu ooperi- ja operetirepertuaaris. Kogu oma elu otsis ta kunstilist tunnustust (nagu Offenbach 60 aastat varem…), mida paljud nn asjatundjad talle ei andnud. Teosega “Naeratuse maa”, mille ta kirjutas 1928. aastal, 58-aastaselt, püüdis Lehar muuta operetti kaasaegsemaks ja lähendada seda ooperižanrile. “Naeratuste maa” loomise ajal ei ole Viin enam fin-de-siècle’i Doonau-äärne lõbustusmeelne metropol, vaid ühe väikese riigi (ülisuur) pealinn, mis on raputatud kümnendi lõpus. Järelikult ei ole “Naeratuste maa” enam frivoolne Viini operett, vaid teos, millel on nõue valgustada oma tegelaste siseelu. See lõpeb traagiliselt, sest õnneliku lõpu valetamine ei sobinud enam sellesse aega. Mõni nädal pärast esietendust puhkes lääne ärimaailma üle must reede, mis algatas ajaloolise 1929. aasta börsikrahhi. Ajalooliselt huvitav on paralleel teise suure opereti, Offenbachi “Les Contes d’Hoffmanni” paralleeliga. Ka tema kirjutas selle teose majanduslanguse ajal, mis viis peagi pärast esietendust suure börsikrahhini.

 

 

Ooperetlikirjanduse tipphetk

Muusikaliselt distantseerib Lehar end operetist õige tüki. Leiame mõned lõigud, mis meenutavad Straussi Salome’i. Nota bene, Richard Strauss lükkaks selle väite tagasi, sest ta oli üks neist, kes näitas põlglikult näpuga operetihelilooja Lehàrile.

Muusika, mida Lehar meile esitab, on vapustav. Lehar ise ütles oma muusika kohta, et ta otsib alati meloodiat. Ja millist hiilgust ta meile selles teoses pakub! Iga teos avab vastupandamatut võlu ja on saanud eduelamuseks. Aeg-ajalt leidub tükke, mis ka ooperis hea kuju teeksid. Lehar ise ütles: “Kaasaegne ooper on liiga raske isegi poolharitud inimese jaoks, kaasaegne numbriooper on tema jaoks liiga kerge, liiga pinnapealne. Mina tahan täita nende kahe vahelist tühimikku, minu operett peaks olema vahepealne ooperi ja opereti vahel.”

 

Selle teose edu oli kohene. Naeratuse maaga suutis Lehar korrata oma lustliku lesknaise tohutut edu. Midagi, mis ei olnud antud paljudele tema kaasaegsetele (Leoncavallo, Mascagni, Cilea, Boito jt.), kes ootasid oma nooremate aastate edu kinnitamist terve elu.

 

 

Richard Tauber ja Giacomo Puccini

Selles ooperiportrees räägime muidugi ka Lehari koostööst tenor Richard Tauberiga. Tauber ei olnud aga ainus oluline inspiratsiooniallikas, ka Giacomo Puccini “Madama Butterfly” avaldas Leharile muljet. Kuigi Puccini “Butterfly” eksootika oli muusikaliselt palju sügavam kui Lehari mõnevõrra pealiskaudne orientalism, on neil kahel teosel palju paralleele, näiteks erinevate kultuuride sulandumise ebaõnnestumine, mida kujutab endast lõpuks traagiliselt ebaõnnestunud suhtedraama. Samas on pööratud soorollidega ja “naeratuste maa” on naljatamisi nimetatud “Monsieur Butterfly”.

 

 

Libreto – pruun vari Ferenc Lehári kohal

Lugu prints Sou-Chengist ja kodanlikust Liisast ei olnud uus. Süžee põhineb Lehari operetil “Kollane jope” (libreto Leon), mille ta oli 6 aastat varem edutult lavale toonud. Teos oli liiga laialivalguv ja sellel olid tekstilised nõrkused. Ludwig Herzer ja Fritz Löhner-Breda puhastasid libreto ja süžee ning kirjutasid meeldejäävaid tekste. Muusikaliselt võttis Lehar suure osa eelmisest teosest üle ja lisas veel mõned palad.

Kõik libretistid olid juudi päritolu, kelle saatus hilisematel natsiaastatel traagiliselt lõppes. Eriti südantlõhestav oli Fritz Löhner-Breda lõpp, kelle teosed, mida ta kirjutas Buchenwaldi ja Auschwitzi koonduslaagrites, avaldati hiljem. Lehari roll Kolmandas Reichis on kurb. Kuid ma ei hakka siinkohal selle juurde süvenema.

Operett algab ooperi kaunite meloodiate potpourri’ga.

Ouvertüre – Sandor

Elisabeth Schwarzkopfi tõlgendus Lisa

Sünopsis: Krahv Lichtenfelsi salongis. Lisa, krahvi tütar, tähistatakse. Ta on võitnud ratsuturniiri.

Lisa roll jääb ilmselt alati seostuma Elisabeth Schwarzkopfi rolliga. Ackermanni juhitud ja tema hilisema abikaasa Legge’i produtseeritud 50ndate aastate salvestusega seadis ta standardid.

Heut meine Herrn, war ein Tag … gerne wär ich verliebt

Synopsis: Lisa on rõõmsameelne naine.

Elavas ¾ rütmis Viini sarmiga Lisa laulab armastusest.

Elisabeth Schwarzkopfi Lisa võlub oma elegantsi ja musikaalsusega. Tema hääles on noblesse ja erootilist karismaatilisust.

Flirten, bisschen Flirten – Schwarzkopf

 

 

Eks sõber August (nimega Gustl) ilmub kohale

Sünopsis: Gustl ilmub ja kuulutab Liisale oma armastust. Lisa ei vasta enam tunnetele. See, et tema tunded kuuluvad Hiina suursaadikule, jääb tema saladuseks. Gustl on pettunud, kuid tahab jääda heaks sõbraks.

Lisa on minevikuga naine, vastupidiselt Butterflyle on ta enesemääratletud ja enesekindel naine.

Kuuleme taas Schwarzkopfi duetis Erich Kunziga. Mõlemad olid sõjajärgsete aastate legendaarse Viini Mozarti ansambli esindajad. Kunz oli hubane ja koomiline Viini par excellence, sarmi, huumori ja vajadusel ka tüüpilise Viini pilguga (“Schmäh”).

Es ist nicht das erste Mal – Schwarzkopf / Kunz

 

 

Richard Tauberi tõlgendus Sou-Chengist

Sünopsis: Kui külalised on toast lahkunud, ilmub prints. Ta on mõtisklevas meeleolus. Ta on armunud Lisasse. Kuid ta teab, et see suhe on tegelikult võimatu. See valu rõhub teda, kuid tema kultuuri inimesed peidavad oma mure fassaadi taha, see tahab alati, et inimesed naerataksid.

Selle teosega soovis Lehar tuua operetti lähemale ooperile. Ta tahtis eemalduda opereti puulõikelaadsetest tegelastest, et jõuda keerulisemate inimolendite juurde. Nii joonistab suur osa tema muusikast figuuride sisemaailma. Näitlikuks seisab see teos, mis näitab mõtlikku Sou-Chongi.

Sou-Chongi roll jääb ka igavesti ühe nimega ühendatuks, tema nimi on Richard Tauber. Richard Tauberi ja Ferenc Lehári kunstilisest sümbioosist loeme lähemalt allpool. Tauber oli loomult ooperilaulja, kuid nägi, et operetilavastustega saab ta jõuda uue publikuni. See pöördumine “raskelt” kergele muusikale ja tema vanasõnaline äratundlikkus (ta tegi üle 700 heliplaadi) sai paljude kriitikute rünnakuobjektiks, kes süüdistasid teda kunsti reetmises. Sellegipoolest valitseb üldine üksmeel, et Tauber oli üks oma sajandi suurimaid lüürilisi tenoreid. Selles teoses kuulete Tauberi suurepärast legatot ja tema hääle ekspressiivset keskmist registrit.

Immer ainult lächeln und immer vergnügt – Tauber

Elukas duett “Bei einem Tee à deux”

Sünopsis: Lisa kutsub printsi tassikese teed jooma. Kaks naudivad ühist aega ja flirdivad galantselt üksteisega.

Nicolai Gedda ja Elisabeth laulavad duetti imeliselt lüüriliselt ja elegantselt.

Bei ühele tee à deux – Schwarzkopf / Gedda

Melanhoolia

Sünopsis: Kui Gustl neid häirib, lahkub Lisa toast. Gustl küsib prints Chou’lt, kuidas Hiinas naistele kurameeritakse.

Nicolai Gedda oli üks tenoreid, kes oskas laulda ka kõrgeimaid noote. Selle aaria kõrged osad on lauldud hiilgavalt.

Von Apfelblüten einen Kranz – Gedda

 

Kuulame teist salvestust Joseph Schmidtiga. Ta oli 20/30ndatel väga kuulus tenor. Oma väikese kasvu tõttu ei sobinud ta lavale ja ta sai tuntuks raadiotelenorina. Ta paistis silma kõrge hääle ja melanhoolse tämbri poolest. See sobib suurepäraselt selle teosega.

Von Apfelblüten einen Kranz – Schmidt

 

Sou-Chongi hüvastijätt

Synopsis: Vürst saab kirja, mis sunnib teda kohe Hiinasse lahkuma. Ta võtab vastu tähtsa ametikoha valitsuses. Kui Lisa sellest kuuleb, on ta masendunud.

Ein Lied, es verfolgt mich Tag und Nacht – Schwarzkopf

Synopsis: Prints on samuti masenduses. Ta on aru saanud, et ta ei sobi läänemaailma, kuid peab jätma maha kellegi, keda ta armastab.

Es saab juba nii olla – Gedda / Schwarzkopf

 

Sou-Chong ja Lisa tunnistavad oma armastust

Sünopsis: Kaksik tunnistab oma vastastikuseid tundeid ja otsustab koos Hiinasse minna.

See stseen võiks sama hästi olla võetud ooperist. See ei ole enam kergejalgse opereti finaal. Duett lõpeb duetiga kaunis unisono.

Kuuleme seda katkendit Zürichi ooperi lavastusest.

Von Apfelblüten einen Kranz … ein Lied will ich von Seligkeiten singen – Beczala / Kleiter

 

 

 

 

 

Kultuuride kokkupõrge tabab Liisat

Sünopsis: Pekingi printsi palee saalis. Printsi inaugureerimine toimub kummituslikul tseremoonial.

Dschinthien wuomen wu

Synopsis: Lisa tunneb ära nende kultuuride vahelise lõhe ja on masenduses. Sou-Chong üritab teda rõõmsamaks teha ja manab esile armastuse, mis on neid kokku viinud.

Fritz Wunderlichi hääl särab selles duetis kõige ilusamas valguses. See on värske ja kirglik.

Wer hat die Liebe uns ins Herz gesenkt – Wunderlich / Fahberg

 

 

Sou Chong peab abielluma nelja mandžu naisega

Sünopsis: Perepea Chang nõuab, et prints abielluks riigi seaduste järgi nelja mandžu naisega, Lisa oleks siis viies naine. Prints hakkab mõistma olukorra lootusetust. Vahepeal on Gustl paleesse saabunud. Ta järgneb Lisale. Seal kohtub ta Sou-Chongi õe Mi’ga.

Mi kurdab hiina naiste diskrimineerimise üle:

Kudumine, tikkimine, pesemine, toiduvalmistamine.
Ja siis jälle lapsevoodis,
Jah, see oleks teie ideaalne

Võib oletada, et tolleaegne sotsiaalne tegelikkus Viinis ei olnud teistsugune ja Lehar hoidis oma publikule peeglit ette.

Mi roll on tüüpiline Soubretteni roll, mis nõuab kindlat kõrgust ja paindlikku häält.

Im Salon zur blauen Pagode – Rothenberger

Gustl armub Mi

Sünopsis: Gustl on temast kohe võlutud.

Lehar kirjutas nende kahe kohtumise jaoks veetleva dueti, mis sai refrääniga “meine Liebe, deine Liebe” (“minu armastus, sinu armastus”) meeldejäävaks meloodiaks.

Ackermanni salvestuses võlub Erich Kunz Gustlina oma soojuse ja sarmiga, kuigi tema hääl on rolli jaoks veidi raske. Gustli roll on kirjutatud buffotenorile, Erich Kunz oli bariton.

Als Gott die Menschen erschuf .. meine Liebe, deine Liebe

 

 

Lisa tunnistab Gustlile oma ebaõnne

Sünopsis: Kui Gustl kohtub Liisaga, tunnistab naine, et ta on õnnetu võõrsil ja täis igatsust oma kodumaa Viini järele.

Kui Lisa igatseb Viini järele, tsiteeritakse muidugi Viini valssi.

Alles vorbei … ich möchte wieder einmal die Heimat sehn – Hallstein

 

 

Tauberi “Dein ist mein ganzes Herz” (“Sinu on mu süda üksi“)

Sünopsis: Jällegi püüab prints teda lohutada ja manab oma armastust esile.

See laul oli olemas juba Lehari eelmises teoses “die gelbe Jacke”, kuid seda ei märgatud peaaegu üldse. “Naeratuste maa” uusversioonis sai see laul kuldnumbriks. Richard Tauberile tuleb selle eest kindlasti palju au anda. Tauber oli juba 1920. aastatel Lehariga koostööd teinud neljas operetis ja laulud, mida Lehar Tauberile rätsepaks tegi, olid tavaliselt silmapaistvalt paigutatud teise vaatuse sisse ja said hüüdnime “Tauber Lieder”. Tauberi laul “Dein ist mein ganzes Herz” on neist kõige tuntum ja üks kuulsamaid tenoripalasid üldse.

Tauberi ja Lehari kunstiline partnerlus oli väga sümbiootiline. Aastal 1920 laulis Richard Tauber esimest korda Lehari operetti ja saavutas kohe edu. Lehar kannatas opereti žanri allakäigu all. Koos Tauberiga suutis ta saavutada “Lustliku lese” varajase edu. Richard Tauber oli oma eluajal üks suurtest meelelahutustähtedest ja see aaria tegi temast legendi. Operettides lauldes avanes talle lai keskklass ja ta muutus peavooluks.

Lehar oli piisavalt nutikas, et kohandada Sou-Chongi lauluhäält tihedas koostöös Richard Tauberiga. Lehar oskas rõhutada Tauberi hääle tugevusi (ilus keskmine register, kaunis tume tämber) ja mööda minna hääle nõrkustest (eriti ülemistest nootidest).

Dein ist mein ganzes Herz – Tauber

 

Pavarotti, tohutult lüüriline ja õõvastav “Thine is all my heart”. Täiendava efekti saavutamiseks lõpetavad Pavarotti, Domingo, Villazon ja Co. aaria aeg-ajalt kõrge ässaga (des asemel).

Tu m’hai preso il cor – Pavarotti

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa murrab koos Sou-Chongiga

Sünopsis: Lisa ei suuda leppida sellega, et ta on viies naine. Prints püüab talle selgitada, et abielu on vaid formaalsus. Kui Tschang alustab pulmatseremooniat, teatab Lisa, et tahab Hiinast lahkuda. Sou-Tšong ütleb talle kohutavas vaidluses, et ta on Hiinas vaid asi ja et tema valitseb tema üle. Vastumeelselt deklareerib Lisa, et kõik on läbi. Song on sügavalt mõjutatud.

Kurvad helid juhatavad sisse meeldejääva loo korduse.

Dein war mein ganzes Herz – Gedda

Mi ja Gustli suhe ei ole sündinud soodsa tähe all

Sünopsis: Mi on armunud eurooplasesse.

Ja jälle üks Lehari duett, mille võlusest ei pääse.

Zig, zig, zig… Du bist nii lieb, nii schön – Kunz / Loose

 

 

Synopsis: Kuid isegi Mi ja Gustli tunded ei suuda ületada kultuuride vahelist lõhet ja Mi peab endale tunnistama, et tema unistus ei saa teoks.

Wie rasch verwelkte doch das kleine Blümchen Glück – Schwarzkopf

Erkoheldud põgenemine

Sünopsis: Mi aitab Gustlil ja Lisal põgeneda lossist, kuid Sou-Chong püüab nad kinni. Ta mõistab, et ei suuda Lisa kinni hoida. Ta laseb eurooplased minema. Koos oma õe Mi’ga vaatavad nad kurvalt, kuidas Lisa ja Gustl paleest lahkuvad.

Selles nostalgilises palas kuuleme rootslast Nicolai Gedda. Gedda emakeeled on rootsi ja vene keel, kuid tema saksa keel on idiomaatiline ja aktsendivaba, tema hääl võlub oma kauni meloodilisuse ja suurepärase fraseerimisega. Me kuuleme selle imelise teose ilusat lõppu.

Liebes Schwesterlein, sollst nicht traurig sein – Gedda

 

 

Oopereti DAS LAND DES LÄCHELNS salvestussoovitus

 

EMI, Elisabeth Schwarzkopf, Nicolai Gedda, Erich Kunz ja Emmy Loose, Otto Ackermanni juhatusel ning Philharmonia orkestri ja kooriga.

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperi teejuht Ferenc Lehári ooperi DAS LAND DES LÄCHELNS kohta.