UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE – aaria ooperist “Iphigenie en Tauride”

Glucki aaria UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE online ooperijuhend

Loe huvitavaid fakte ja kuula suurepäraseid YouTube’i videoid kuulsa aaria “UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE ” kohta.

Kui soovite rohkem teada ooperist “Iphigenia Taurises”, klõpsake opereti portree lingil

Aaria – kokkuvõte ja taust

5 aastat enne “Iphigenia Taurises” kirjutamist kolis Gluck 1772. aastal Pariisi ja nautis Austria keisri tütre Marie Antoinette’i kaitset, kes rääkis sama keelt kui Gluck. Hilisem Prantsuse kuninganna oli oma Viini nooruses saanud Gluckilt laulutunde ja oli (18-aastase Dauphin Ludwigi abikaasana) juba Glucki Pariisi “Iphigenia Aulis” patroon.

Laulukultuur, millega Gluck Pariisis kokku puutus, pidi olema kohutav. Marie-Antoinette tõi Glucki, et ta õpetaks pariislasi laulma. Isegi 22-aastane Mozart, kes viibis 1778. aastal Pariisis, ei olnud Pariisi laulmisest väga meelitatud: “Laulmine! – oimè! – Kui ainult ükski prantslanna ei laulaks itaalia aariaid. Ma andestaksin talle veel tema prantslasliku plära, kuid hea muusika rikkumine on talumatu … Nad ei laula, nad karjuvad täiest kõrist.” Ka Glucki ärritas prantsuse laulukunst väga. Oma Pariisi Orpheusele ütles ta: “Uskumatu, härra, te karjute alati, kui peaksite laulma, ja kui te peaksite vaid korra karjuma, siis te ei jõua kunagi!”

Ooperi reform, mida Gluck oli alustanud 17 aastat varem “Orfeo ja Eurydike” puhul, ei mõjutanud mitte ainult dramaturgiat, vaid ka lauluhääli. Gluck loobus suures osas ornamentidest ja meloodilised jooned muutusid sirgjoonelisemaks. Tema ooperi rollid ei olnud enam itaalia ooperi grotesksed ja šabloonitud, vaid lihast ja verest õilsad tegelased.

 
Sünopsis: Agamemnon, kes juhtis kreeklasi trooja vastu, oli sunnitud ohverdama oma tütre Iphigenia jumalanna Dianale, et tema armee saaks soodsaid tuuli. Ta oli vastu, kuid Iphigenia oli valmis end Aulis’is ohverdama. Diana, kes oli liigutatud tema üleolekust, võttis Iphigenia ja tegi temast salaja Taurise saarel preestrinna. Agamemnoni naine Klytemnestra tapab oma mehe, et kätte maksta tütre kaotuse eest. Oma armastatud isa mõrva tõttu vihastunud Orest tapab oma ema. Kui Orest küsis oraaklilt, kuidas ta saaks emamõrva eest lepitada, saatis see ta Taurisesse, ilma et ta oleks oma õest rääkinud. Nüüd on Orest koos oma ustava sõbra Pyladesega teel saarele. Seal arreteerivad valitseja Thoase sõdurid nad mõlemad ja panevad nad kambriasse. Seal ootavad kaks sõpra surma, mis neid ootab. Orest on vapustatud, et ta on oma sõbra surma viinud. Pylades aga ei taha sellest kuulda, ta on uhke, et sureb koos oma sõbraga. Nostalgiliselt meenutab ta sõprust, mis on kestnud nende lapsepõlvest saadik.
 

Aaria algab klaveriga ja intiimses meeleolus. Orkester avab õrnalt valusalt magusate kuuendikega:

Kantilene tuleb laulda legato. See liigub kitsas tonaalses vahemikus ja ei sisalda ekspressiivseid hüppeid. Aaria pinge säilitamiseks on laulja sunnitud andma igale fraasile värvi ja elu.

Igatsus olla ühendatud surmas tuleb laulda õilsalt ja viib “réunir” puhul kõrgele gis’ile.

Keskmine osa viib tagasi alguse õrna meeleolu juurde:

See viib kulminatsioonini “La mort même est une faveur” (“Surm ise on armastus”), mida korratakse kõrgemas registris ja mis peab joonistama seda lohutavat valu, mida surmast väljapääsemine neid kahte paneb kogema.

Eleegiline teos lõpeb lohutavalt.

Kokkuvõttes ei paku aaria suuri tehnilisi raskusi, seda nõudlikum on kahe traagika tõlgendamine häälega sobival viisil

Kirjutatud “lüürilisele tenorile”

Pyladesi roll on kirjutatud lüürilisele tenorile. Lüürilisel tenoril on pehme, sulav hääl. Hääl peab olema rikkalik ja vilgas meloodiakujunduses. Ta suudab kergelt jõuda kõrgete nootideni ja luua ilusat kõla. Lüüriline tenor peab suutma veenvalt laulda nii intiimseid kui ka põnevamaid palasid.

Aaria – UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE tekst

 
Unis dès la plus tendre enfance
Nous n’avions qu’un même désir:
Ah! mon cour applaudit d’avance
Au coup qui va nous réunir!
Le sort nous fait périr ensemble,
N’en accuse point la rigueur;
La mort même est une faveur,
puisque le tombeau nous rassemble.
 
Ühendatud alates meie õrnast lapsepõlvest,
meil oli vaid üks ja sama soov.
Ah! Mu süda aplodeerib juba ette
löök, mis meid taas ühendab!
Saatus määrab, et me hukkume koos:
ei heida selle karmust ette.
Surm on ise teene,
kuna haud ühendab meid.

Kuulsad tõlgendused UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE

Me kuuleme seda aariat kolmes tõlgenduses.

Fritz Wunderlich suutis anda sellele aariale vajaliku sära. Pylades’i valu ja enesekindlus saavad imelise õilsuse ja intensiivsuse. Seda lauldakse saksa keeles (Glucki hilisemast Viini jaoks tehtud mugandamisest).

Nur einen Wunsch, nur ein Verlangen (1) – Wunderlich

Georges Tilli (1897-1984) häälel on väga eriline võlu. Väike vibrato, hääle selgus ja peen toon lasevad aariat kõige ilusamas valguses ilmneda. Eriti tema prantsuse keele diktsioon on loomulik ja tõestab, et see keel sobib laulmiseks, kuigi paljud lauljad teevad mõned palad oma ebaloomuliku ja halva hääldusega raskesti talutavaks.

Unis dès la plus tendre enfance (2) – Thill

Rootslast Gedda peeti oma põlvkonna parimaks “prantsuse” lauljaks.

Unis dès la plus tendre enfance (3) – Gedda

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend aaria “UNIS DÈS LA PLUS TENDRE ENFANCE” Christoph Willibald Glucki ooperist “Iphigenia Tauris”.