Online ooperijuhend ANDREA CHÉNIER
Umberto Giordano saavutas selle ooperiga sensatsioonilise edu juba enne oma kolmekümnendat sünnipäeva. Ta sai surematuks ja koos Mascagni, Leoncavallo ja Pucciniga üheks neljast säravaimast tähest “Verismo taevas”.
Sisu
♪ Synopsis
Registreerimissoovitus
Kõrvalnäited
Kokkuvõte
Esietendus
Milano, 1896
Libretto
Luigi Illica, mis põhineb ajaloolisel tegelasel André Chénier
Peaosad
Andrea Chénier, kirjanik ja luuletaja (tenor) - Gérard, krahvinna Coigny teenija ja hilisem prokurör (bariton) - Maddalena, krahvinna Coigny tütar (sopran) - Roucher, Andrea Chénier' sõber (bass) - Bersi, Maddalena teenija (meztsosopran).
Salvestussoovitus
EMI koos Maria Callase ja Mario del Monacoga Antonino Votto ja Milano Scala koori ja orkestriga. Alternatiivne salvestus on Luciano Pavarotti ja Montserrat Caballé, dirigent Riccardo Chailly (DECCA).
Selgitused
Histooria ja esietendus
Noore heliloojana oli Giordano mitu aastat lepingus kirjastaja Sonzognoga, kes ajas ta minema sõnadega, “et ta on täiesti ilma andeta”. Täiesti pennita Giordano oli meeleheitel ja palus oma sõbra, tollase tuntud helilooja Franchetti vahendust. Sonzogno, kes oli ka La Scala direktor, andis Giordanole veel ühe võimaluse. Luigi Illica kirjutas talle 1894. aastal libreto prantsuse luuletajast “Andrea Chénier”. Nüüd kolis Giordano Illica juurde Milanosse ja hakkas viletsates tingimustes komponeerima. Aeg-ajalt elas ja komponeeris ta ühe matusebüroo laoruumis, mille ülemistel korrustel Illica elas. Järgmise kahe aasta jooksul töötas ta ooperi kallal. Kui ta valmis käsikirja impresario’le esitas, lükkas Sonzognos muusikakonsultant selle tagasi. Giordano oli vapustatud ja võttis ühendust nüüdseks kuulsa Pietro Mascagni, “Cavalleria rusticana” helilooja, vastu. Ta suutis Sonzognot rahustada, kes võttis teose nurisevalt vastu. Sel ajal oli Sonzogno La Scala direktorina väga vastuoluline, sest ta oli pidanud erinevate lavastustega palju ebaõnnestumisi kannatama ja kartis “Andrea Chénieriga” järjekordset floppi. Isegi eduka ooperiga “Carmen” oli ta laevahukku kannatanud. Pinged Sonzogno ja Giordano vahel kasvasid veelgi, kui tenor keeldus oma osa laulmast ja talle tuli leida asendaja. Seega oli õhkkond väga pingeline, kui 1896. aasta märtsis eesriie tõusis. Juba esimest aariat tuli korrata ja etendus kujunes suurejooneliseks triumfiks. Giordano pidi astuma eesriide ette kakskümmend korda ja päästis sellega Sonzogno, kes oli üllatava pöörde üle ülirõõmus.
Libretto
Luigi Illica võttis aluseks ajaloolise tegelase “Andrea Chénier” saatuse ja leiutas selle juurde armastusloo. Nii Roucher kui ka Maddalena ja Gérard on väljamõeldud tegelased. Kui Illica töötas selle ooperi kallal, kirjutas ta koos Giacosaga ka “Tosca” ja “La Bohème” kallal. Kui Giacosa oli poeetiline “värsikirjanik”, siis Illica oli külluslik “jutuvestja”. On hämmastav, kui palju süžeed ja stseene ta “Andrea Chénier’sse” sisse lõi: me näeme Ancien Régime’i aadlilinnust, karjapilti, Pariisi tänavapilti, revolutsioonilise kohtu stseeni, vangla stseeni, hukkamisstseeni ja neile võib lisada veel tosin lavarolli. Tänu oma kujutlusvõimele on Umberto Giordano saanud oma kompositsioonitööks inspireerivaid pilte.
Muusika
Kas Giordano loomingulist vaimu inspireeris pelgalt materiaalne vajadus? Ta pakub kuulajale hämmastavalt palju suurepäraseid meloodiaid, värvikaid stseene ja suuri emotsioone. Giordano leidis kõigi stseenide ja rollide jaoks sobivad toonid ning 27-aastaselt oli ta oma loomingulise võimsuse tipul. Tänapäevast alates laulsid kõik tenorid ja sopranid, kellel oli auaste ja nimi, atraktiivseid osi. Üks paar vallandas isegi laulusõja, mis sai kuulsaks (vt edasi). Nii sai sellest teosest klassikaline “lauljaooper”, kõigi sellega kaasnevate eeliste ja puudustega.
ANDREA CHÉNIER Vaatuse I
Sünopsis: 1789 krahvinna lossis. Käivad ettevalmistused balliks. Lisaks paljudele aadlikele on kutsutud ka kirjanik Andrea Chénier.
Lühike orkestri sissejuhatus kirjeldab lillelistes värvides aadlike pidude dekadentlikku külluslikkust näljatalvel. Teenindaja Gerard kommenteerib aadlile pilkavalt, mida saadab pilkavalt orkestri õukondlik tantsumuusika. Teises osas kaldub muusika ähvardavasse meeleolusse, mis kuulutab eelseisvat hukatust.
Questo azzurro sofà – Nucci / Howlett
Servant Gérard on armunud Maddalena’sse
Sünopsis: Servant Gérard vihkab aristokraate, kuid on salaja armunud krahvinna tütre Maddalenasse.
Muusika muutub Maddalena saabumisega, õrnad harfi- ja tuulehelid saadavad teda. Isegi Gérard, kelle hääl on taustal kuulda, on äkki jälle rahunenud.
Il giorno intorno – Nucci / Caballé
Ancien Régime’i toonimaali
Synopsis: Maddalena ootab kitsasse bodüüsi seotud Maddalena balli.
Elegantne, õukondlik motiiv juhatab sisse selle lõigu, mis koos teise kauni ja elurõõmsa tantsumotiiviga maalib imelise muusikalise pildi Ancien Régime’ist.
Soffocco, moro tutta chiusa – Tebaldi
Karjuse karjase stseen
Sünopsis: Teatritrupp esitab meelelahutuseks karjase stseeni.
Romantiline näidend naiskooriga ja harfi saatel.
O Pastorelle, Addio
“Un di all azurro”
Sünopsis: Ballil provotseerib Maddalena Chénier’d sõnadega armastusest. Ta kaitseb tõelist armastust ja väljendab oma põlgust aadlile, kes ei hooli rahva viletsusest.
See kuulus aaria esitab tenorile füüsilise väljakutse. Pikad deklamatoorilised ja võimsad lõigud, mõnikord kõrgetes toonides, esitavad tenorile väljakutse. Aaria kestab koos retsiitatiiviga 6 minutit.
Kuulete seda aariat kahes versioonis, millest üks on Pavarotti lüüriline ja teine Franco Corelli heroiline.
Alustame Luciano Pavarottist. See on lüürilises, soojas toonis.
Un di all azzuro (1) – Pavarotti/Chailly
Franco Corelli ei olnud lüüriliste nüansside tenor. Fischer (Grosse Stimmen): “Tema Squillo näis lõikavat läbi terase uste … Corelliga oodatakse asjata peeneid efekte, väärtusi ja varjundeid, võidukas kõrgete pallide ja terase tenorina on tal vaevalt, et tal on eakaaslasi”.
Un di all azzurro (2) – Corelli/Santini
Sünopsis: Gérard kutsus salaja näljased talupojad saali, kes hakkavad kerjama. Krahvinna laseb nad välja visata, mispeale Gérard loobub valjuhäälselt oma teenistusest lossis.
ANDREA CHÉNIER II akt
Sünopsis: Viis aastat hiljem. Prantsusmaad valitseb Robbespierre ja sellest on saanud politseiriik.
Per l’ex inferno
Sünopsis: Maddalena elas puhastused üle. Tal on kaasas truu teenija Bersi, kes rendib end nn “Merveilleuse’ina” (prostituut). Teda jälgib kahtlaselt “Incroyable” (informaator), samal ajal kui mööda sõidab hukkamõistetud hukkamõistetu vanker. Bersi otsib Chénier’d.
Temer perché – Ewing
Chénier on kontaktis tundmatuga
Sünopsis: Chénier on teada saanud, et ta on avalike vaenlaste nimekirjas. Tema sõber Roucher soovitab tal põgeneda. Ta on saanud passi, kuid Chénier tahab kõigepealt kohtuda võõraga, kellega ta on juba mõnda aega kirjavahetuses.
Credo a una possanza arcana – del Monaco
Synopsis: Roucher hoiatab, et kiri võib olla lõks.
Roucher väljendab hirmu, et kiri võib tulla “Merveilleuse’ilt”, kohe alguses kõlav muusikaline motiiv on väga koketeeriv. Chénier’ unistused kohtumisest näivad lõhkuvat.
Calligrafia invero femminil! – Pavarotti / Nucci
Gérard otsib Maddalenat
Sünopsis: Mitte kaugel neist ilmub Gérard. Informaator on temaga koos. Gérard annab talle kirjelduse naisest, keda ta otsib.
Ecco laggiu Gerard – Pavarotti / Nucci / de Palma / Krause
Synopsis: Bersi jälgib salaja informaatorit ja on leidnud Chénier’i kohtumispaigast. Ta teatab talle daami ilmumisest. Roucher hoiatab ja näeb seda kinnitust: “merveilleuse”, kuid Chénier tahab daamiga rääkida. Pimedaks läheb ja patrull süütab sillal lambid.
Giordano on selles lühikeses teoses maalinud kaks ilusat pilti. Esimeses osas hämarat meeleolu ja pärast dialoogi kolmandas osas valvurite nn “Ronda”, mida saadavad trummid.
Non mi saluti?
Lemmikduett
Sünopsis: Maddalena ilmub õmbleja riietes. Informaator on ta ära tundnud ja järgneb talle. Nüüd kohtub ta Chénier’ga ja paljastab end naiseks, kes kirjutas talle kirjad. Chénier ei tunne teda esialgu ära. Kui naine võtab kapuutsi maha, tunneb Chénier ära krahvinna tütre. Ta on kaotanud oma perekonna ja kardab nüüd oma elu pärast. Chénier pakub oma abi ja nad tunnistavad teineteisele oma armastust.
See on ekstaatiline duett kahest hingest, kes tunnistavad oma armastust hädas.
Ora e soave – Domingo / Scotto
Kuulsaks sai Maria Callase ja Mario del Monaco võistlus selles ooperis selle üle, kes suudab kahes duetis valjemini laulda. Kuulame esimest duetti.
Ora e soave – Callas / Monaco
Sünopsis: Vahepeal on Gérard teavitanud informaatorit ja ta on kohale tormanud. Ta satub võõraga duelli, Roucher aga põgeneb koos Maddalenaga. Gérard saab haavata, kuid laseb Chénier’l minna, kui ta mõistab, et see on luuletaja, keda ta nimetatud ballõhtul kuulas.
ANDREA CHÉNIER III akt
“Nemico della patria“
Synopsis: Paari kuud hiljem. Gérard saab teada Chénier’ arreteerimisest. Nüüd loodab ta saada oma võimaluse Maddalena kätte ja valmistab vaatamata oma südametunnistusele ette süüdistuse Chénier’ vastu, kelle süüst ta sisemiselt veendunud ei ole.
See aaria ja stseen meenutab kohe jõhkrat ja jääkülma Scarpiat. Pole ime, et mõlemad pärinevad Illica sulest. See nõuab tugeva, dramaatilise häälega baritoni. Aaria esimene osa on tume, teine osa näitab kirglikku Gérard’i ja aaria lõpeb ekstaatilise rallentando’ga “tutte le genti amar”.
Kuulake muljetavaldavat telesalvestust Giuseppe Taddei, suurepärase laulja ja suurepärase näitleja poolt. Kolm osa on tema poolt esitatud nii vokaalse kui ka näitlejameisterliku täpsuse ja osavusega. Tema vokaalne ja näitlejapoolne lavaline esinemine selles teoses on muljetavaldav.
Nemico della patria – Taddei
“La mamma morta“
Sünopsis: Magdalena leinab oma vanemate saatust, kelle ta kaotas revolutsioonimöllus. Ta otsib Gérard’i üles ja palub tal Chénier’d vabastada. Gérard tunnistab Maddalenale oma armastust ja Maddalena pakub talle armastuse öö, kui ta vabastab Chénier’.
See Maddalena aaria koosneb kahest osast. Alguses on see kibe süüdistus revolutsiooni julmusele, teises osas kuuleme ekstaatilist armastuslaulu. See algab üksildase tšelloga, mis algab “Con espressione”. Maddalena alustab kümme nooti sosistades samal helikõrgusel “La Mamma morta”, kahvatu ja resigneerunud. Muusika kiireneb ja täis õudust näeb ta silme ees oma pere põlevat maja. Tulekahju praksumine on kohutavalt kuulda keelpillide kahvatus tremolos. Bersi mainimise peale sähvatab soojus, kuid peagi muutub toon taas kibestumiseks, et Bersi pidi end müüma, et tagada nende mõlema ellujäämine. Teise osa sisse juhatab üksildane vioola valus ja lohutav motiiv. Mõne taktiga muutub meeleolu. Maddalena laulab oma armastusest. Ilusa lõiguga “nei miei occhi” avaneb süda. Giordano tõstab mitu korda tempot ja intensiivsust ning jõuab kõrgema noodiga B “Ah io son l’amor” kulminatsioonini. Lõpuks langeb Maddalena tagasi alguse resignatsioonile kohutava “e vi bacia la morte” (ja surm suudleb sind).
Kui te tunnete filmi “Philadelphia”, siis võib-olla mäletate, kuidas Tom Hanks seletab Denzel Washingtonile Andrea Chenier’i stseeni “La mamma morta”, mida laulab Maria Callas.
La mamma morta (1) – Callas
Te kuulete Anna Netrebko kummituslikku interpretatsiooni teises osas.
La mamma morta (2) – Netrebko
“Si fui soldato“ koos Luciano Pavarottiga
Synopsis: Chénier on kohtu all. Ta kaitseb end põleva kõnega. Jah, ta oli olnud sõdur, kelle relvaks oli suleke. Kuid kaitse ei aita, ta mõistetakse surma.
See on Chénier’ uhke enesekaitse. Aaria kulminatsioon on sõnal “Uccidi” (“tapmine”), ta ise ei oota, et ta sellest loost elusalt välja tuleb.
Kuulake seda pala Luciano Pavarotti suurepärases tõlgenduses.
Si fui soldato – Pavarotti
ANDREA CHÉNIER AKT IV
“Come un bel di maggio” – Chénier’ suur hüvastijätu aaria
Sünopsis: Chénier ja Roucher istuvad vanglas ja ootavad oma hukkamist. Ta loeb neile oma viimaseid värsse, mis peaks neil lahkumist hõlbustama.
See kuulus aaria algab moll-toonis atmosfääris (mida juhatab sisse lõpmatult kurb klarnet) ja läheb üle kirglikuks duur-ekstaasiks.
Kuulake seda stseeni Jussi Björlingi kaunis, peaaegu ülevoolavas tõlgenduses. Ta ei laulnud Chenier’i kunagi ooperis. Tema tõlgendus veenab kauni joone ja melanhoolse Björlingi tämbriga.
Come un bel di di maggio (1) – Björling
Alfred Piccaveri (1883-1958) teine tõlgendus.
Come un bel di di maggio (2) – Piccaver
Eksastiline finaal
Sünopsis: Maddalena suutis Gérard’i abiga hiilida kambrisse, et surra koos Chénier’ga. Nad kinnitavad endale oma igavest armastust ja viiakse vankril tellingule.
Harva on “Vicino a te” kuumust duetis saavutatud. 140 takti hõõguvat muusikat, mis on põimitud ekstaatiliste, kõrgete nootidega.
Suurepärane duett kahe suure häälega kuuekümnendate aastate Itaaliast. Ekstaatiline lõpp, mis vastab tekstile “La nostra morte è il trionfo dell’amor” (alates 4:25). ei ole sugugi halvem.
Vicino a te – Corelli / Tebaldi
Hier noch die zweite Stelle des Sängerkriegs zwischen del Monaco und Callas, die berühmt geworden ist.
Vicino a te – Callas/del Monaco
Talletussoovitus
EMI koos Maria Callase ja Mario del Monacoga Antonino Votto ning Milano Scala koori ja orkestriga.
Alternatiivina Luciano Pavarotti ja Montserrat Caballé Riccardo Chailly juhatusel (DECCA).
Peter Lutz, opera-inside online ooperijuhend ANDREA CHÉNIER’ile Umberto Giordanolt.
Leave a Reply
Want to join the discussion?Feel free to contribute!