CARMEN, Georges Bizet – ooperijuhend ja sünopsis

Online ooperijuhend CARMEN

“Carmen” kuulub ooperiajaloo kustumatute meistriteoste hulka. Carmeni roll on üks atraktiivsemaid rolle, mis on kunagi naishäälele kirjutatud, ja teosest sai kogu repertuaari enim esitatud ooper.

 

 

 

 

Sisu

♪ Kommentaar

♪ Sünopsis

♪ Vaatuse I (Tubakavabriku-seen)

♪ Vaatuse II (Salakaubavedajate kõrtsi-stseen)

♪ III ja IV akt (Salakaubavedajate stseen, finaal Sevillas)

 

 

Salvestussoovitus

♪ Salvestussoovitus

 

 

Kõrgpunktid

♪ Ouverture

♪ L’amour est un oiseau rebelle (Habanera)

♪ Votre toast je peux vous le rendre (Toréro)

♪ Les tringles des sistres tintaiens

♪ La fleur que tu m’avais jetée (Lille aaria)

♪ Près des rempart de Seville

♪ Je dis que rien ne m’épouvante (Micaela aaria)

♪ Entr’acte

♪ Les voici (Cuadrilla)

 

 

Esietendus

Viin, 1791

Libretto

Emanuel Schikaneder, Christoph Martin Wielandi muinasjutukogumiku (sh August Jacob Liebeskindi muinasjutud) põhjal.

Põhirollid

Tamino, prints - Sarastro, ordumees - Öökuninganna, kuninganna ja Pamina ema - Pamina, printsess - Papageno, linnumüüja - Monostatos, Sarastro templi valvur.

Salvestussoovitus

EMI, Gundula Janowitz, Nicolai Gedda, Walter Berry, Lucia Popp ja Gottlob Frick, dirigent Otto Klemperer ja Philharmonia orkester ja koor.

 

 

 

 

 

 

 

 

Libretto

Bizet sai “Carmeni” tellimuse Pariisi Opéra Comique’ilt. Selle direktor Camille du Locle määras talle libretistid Meilhac ja Halévy, kes olid juba kirjutanud Offenbachile mitmeid hiilgavaid libretosid. Nad rajasid armastusloo süžee suuresti Mérimée eeskujul, ainult Don José eellugu jäeti välja. Nad täiendasid süžeed Micaela ja Don Camillo tegelastega, kes täiendasid Merimée romaanist pärit Picador Lucase rolli.

 

 

Carmen

Carmeni roll sai loo loomisel määravaks. Selle tegelase isiksus oli tollal ainulaadne: taltsutamatu naine, erootiline, temperamentne ja lisaks veel tehasetööline. Pealegi romantilise ja kannatliku asemel vulgaarne ja mässumeelne. Ühesõnaga: täpselt vastupidine sellele, mida 19. sajandi lõpus naiselt oodati. See tekitas esietenduse eel tulise arutelu. Kui teatrijuhid mõistsid, milline “koletis” neile läheneb, püüdsid nad sündmuste käiku muuta. Kuid oli liiga hilja. Isegi kavandatud peaosatäitja keeldus rolli laulmisest. Célestine Galli-Marié näol suudeti lühikese aja jooksul leida sobiv asendaja. Laulja valik oli ja on edu seisukohalt otsustava tähtsusega. See roll on väga nõudlik, see nõuab erootilist karismaatilisust, suurt laulmisoskust, võrgutavat tantsu ja näitlejameisterlikkust. Galli-Marié ei teinud Bizet’ jaoks lihtsat tööd, ta pidi tema jaoks sisseastumise aariat 13 korda muutma.

Reisitipp ooperisõpradele: Külastage Sevilla originaalseid paiku (Klõpsake linki TRAVEL-blogipostitusele)

 

 

Muusika ja juhtmotiiv

Bizet andis sellele ooperile iseloomuliku rüü, kasutades teadlikult selliseid muusikalisi stiilielemente nagu hispaania tantsud, kromaatilised motiivid ja eksootilised harmooniad. Samuti kasutas ta mitmeid motiive, mis mälumotiividena omandasid leitmotiivi iseloomu. Näitena mainitakse siinkohal kõige olulisemat, nn Carmeni motiivi. See esineb juba “Carmeni” sissepääsuaarias ja seda tsiteeritakse ikka ja jälle. Tegemist on kromaatilise motiiviga, mille Bizet arendas välja mustlaste skaalast (tõenäoliselt inspireerituna Liszti loomingust):

 

 

Looming ja maailma esilinastus

Loomingulugu ei olnud keeruline mitte ainult Carmeni rolli tõttu, vaid suuri probleeme oli ka kooriga. Bizet ootas koorilt lavastuslikku esinemist, kuid ta kurtis, et koorilauljad ei olnud harjunud palju muuga kui laulmise ja ringi seismise peale. Vaatamata enam kui sajale proovile pidi Bizet mõningaid lõike kärpima, et tagada esietenduste korralik esinemine. Esimene etendus toimus 1875. aasta märtsis ja esimene akt võeti soojalt vastu. Kuid mida kauem teos kestis, seda külmemaks muutus õhkkond Opéra Comique’i suures saalis. See oli konservatiivsele publikule liiga palju. Üks kriitik kirjutas peaosatäitja kohta: “Näha teda puusadega kiigutamas nagu Cordoba hobusekasvanduses – quelle vérité, mais quel scandale” (Abbate/Parker, “lugu ooperist”). Ka New York Times kirjutas terava arvustuse: “Kunstiteosena on see ooper täiesti tühine”. Ainult Tšaikovski kirjutas koju: “Ja kui imeline on see ooperimaterjal! Ma olen veendunud, et kümne aasta pärast on “Carmen” kõige populaarsem ooper kogu maailmas”. Bizet kannatas selle all väga. Lisaks olid tal kodused probleemid, tema naisel oli suhe tema parima sõbraga. Kõik see koormas teda ja kolmekümne esimese etenduse õhtul suri ta kroonilise südamehaiguse tõttu. Ta ei tundnud enam kasvavat entusiasmi oma töö vastu. Pärast Bizet’ surma loodi Ernest Guiraud’ Viini esietenduseks Opéra Comique’i kõneldavate dialoogide asemel retsiatiividega versioon. Edu oli tohutu ja sellest alates algas “Carmeni” võidukäik. Sellest ajast alates on teosest olemas kaks versiooni, mida regulaarselt mängitakse.

 

 

 

 

 

 

Bizet võtab Prélude’is üles härjavõitluse teema. Kahes nurgaosas kasutab ta “Paso Doble’t”. See marssilaadne muusikapala on traditsiooniliselt saatnud koridasid. “Paso Doble” tantsuvariant, mis on kaunistatud flamencoelementidega, imiteerib torero liikumist. Mees imiteerib härjavõitlejat ja naine capa (härjavõitleja salli). Keskmises osas kuuleme kuulsat teemat Escamillos.

Overture – Beecham

 

Synopsis: Sevilla platsil tubakavabriku ees. Talupojatüdruk Micaela Navarrast otsib Don José’t. Sõdurid ootavad tööliste pausi.

Sur la place chacun passe – Beecham

 

Synopsis: Vahtkonna vahetus on peatselt toimumas. Poisid imiteerivad stseeni.

Sõjalise valvevahetuse asemel kuuleme poiste stseeni. See on võluv marssilaadne kornetitrompeti ja piccolo flöödi interpreet. Tšaikovski, kes oli Carmeni austaja, võttis selle idee üle paar aastat hiljem oma “Pikakuningas”.

La garde montante – Solti

 

Sünopsis: Tehase töölised astuvad töövaheajal platsile.

La cloche a sonnée – Solti

La Habanera – Bizet’ meistriteos

Sünopsis: Sünopsis: Carmen ilmub ja teda ümbritsevad mehed. Miski ei ole tema jaoks igavam kui ingriteerimine, sest armastus on tema jaoks mäng.

Aaria “L’amour est un oiseau rebelle” abil on Bizet maalinud Carmeni rollist tõelise karakterportree. Harva on üks ooperikirjanduse suurrollidest määratletud vaid ühe aaria abil nagu Carmen Habaneraga. Habanera on kuuba-aafrika päritolu muusikapala, mis sisaldab provokatiivset seksuaalset vihjet sensuaalsete liigutustega. Bizet on võtnud põhiteema Kariibi mere ääres viibinud hispaanlase Yradier’i teosest. Bizet kasutas Carmeni jaoks kromaatilist vokaaljoont. Salmid on moll-toonis ja refrään on duur-toonis. Orkester saadab Carmenit tšellode ostinato motiiviga, tugevdades sellega tema Habanera hüpnootilist iseloomu.

Esimesena kuuleme Maria Callase tõlgendust. Maria Callas laulis Carmenit ainult kontserdil. Ta oleks kindlasti olnud võluv Carmen. Vaadake kontserdi katkendit. Näoilme peegeldab muusikat ja siis libiseb stool tema õlgadelt. Ta oskas rolli mängida ja publikut võita!

L’amour est un oiseau rebelle (1) – Callas

 

Järgmine tõlgendus on läti lauljatar Elina Garanca. Carmen on tema iseloomulik roll. Ilusalt lauldud ja ilmselt kõige erootilisem Carmeni salvestustest.

L’amour est un oiseau rebelle (2) – Garanca

 

Victoria de los Angeles (1923-2005) oli oma aja suur Carmen. Emakeelse hispaanlasena kurtis ta, et paljud tõlgid lihtsalt ei mõista hispaania naisi. Carmen peaks olema elegantne, mitte toores ja vulgaarne, ütles ta, lisades: “Isegi tavalistel mustlasnaistel on uhkus ja reserveeritus. Nad jäävad truuks ühele mehele korraga, ükskõik, mis ka ei juhtuks. See on minu Carmen. ” (NYT)

L’amour est un oiseau rebelle (3) – de los Angeles

 

Mõni sõna Calvé 1907. aasta salvestuse kohta. 1858. aastal sündinud Calvé oli oma aja suurim Carmen ja teda imetleti sama palju kui Maria Callast hilisematel aastatel. “1891. aastal laulis ta esiettekandes Mascagni ooperis Roomas, kus ta kohtus kastraat Mustafàga, kelle kaudu ta õppis oma “neljandat” häält hõljuvate helidega kujundama.” (Kesting). Kui ta esmakordselt laulis mustlast – “Carmenit, mis on meeldiv ainult voodis ja surivoodil” (nii Prosper Merimée, “Carmeni” autor) -, rääkis Henderson ideaalsest cast’ist.

L’amour est un oiseau rebelle (4) – Calve

 

Viies ja viimane tõlgendus on koos Leontyne Price’iga.

L’amour est un oiseau rebelle (5) – Price

 

 

Pehmo vs. macho 1. osa: Pehmo

Sünopsis: Nüüd ilmub Micaela ja toob Don Josele kirja tema haigelt emalt. Micaela on üle pea armunud Don Josesse, kes mõtleb igatsevalt tagasi oma külla ja ei näe Micaelale silma.

Ooperi kirjanduses on meil sageli tegemist “testosterooni juhitud” tenoripartiidega. Olgu see siis nooruslik itaalia tüüpi kangelastenor nagu Radames või Wagneri tüüpi kangelastenor nagu Tristan. Carmenis see nii ei ole. Don Jose, kuigi ta on militaarne, iseloomustab oma haavatavamaid jooni. Ja nii ongi muusika kirjutatud.

Kuulake Placido Domingo, kuidas ta laulab “Parle-moi de ma mère” kaunilt pehmelt ja tundlikult. See stseen on tegelikult sürreaalne. Carmeni libretistid Meilhac ja Halévy kirjutasid sageli Offenbachi koomiliste ooperite libretod.

 

Sünopsis: Micaela toob Don Josele kirja tema haigestunud emalt. Micaela on Don Jose’sse üle pea armunud ja igatseb ühe suudluse järele ning (lihtsameelne ?) Don Jose ei saa sellest aru ja laulab ainult oma emast…

Parle-moi de ma mère – Domingo / TeKanawa / Solti

 

Près de remparts de Sevilla – Leontyne Price’i mõju

Sünopsis: Sigaretivabrikust kostab müra. Carmen on õhutanud puugitamist ja Don José peab ta kinni pidama. Zuniga kuulab teda üle ja ei näita tema vastu mingit austust. Ta annab Carmeni Don Joséle üle. Carmen laulab võrgutavalt Lillas Pastiase kõrtsist, kus ta tahab kohtuda oma järgmise armukesega, kes võiks olla Don José. Don José sulab ära …

“Près des remparts de Sevillas” on kirjutatud séguidilla vormis, mis on kiire tants kolmekordse taktiga. Ahvatlev muusika kõigub laulu ja deklamatsiooni vahel, hõljub duuri ja molli vahel ning on vaid hõredalt orkestreeritud.

Près des remparts de Sevilla (1) – Garanca

 

Leontyne Price oli suurepärane Carmen, väga sensuaalne ja eksootiline. Kuulake Price’i selles ilusas lõigus. Fischer: “Kellel on nii rõhutatud helikarakter nagu tal, kelle häälest õhkub lausa seksuaalset lõhna, ei ole õigel kohal Violetta või Butterfly, Adriana Lecouvreur või Elisabetta Don Carloses, kuid kui ta laulis Sealsamas? p=3352″>Aida ja Carmen, Leonora ja Tosca, siis vaevalt et selle vokaalse röövkassi mõjule pääses.”

Près des remparts de Sevilla (2) – Hind

 

 

 

 

 

Entr’acte

Les tringles des systres tintaient – Hõrgutis II akti alguses

Sünopsis : Lillas Pastia salakaubavedajate kõrtsis. Carmen laulab laulu, mis kannab kõiki kaasa.

Tantsiva flamencopaari vaoshoitud rütmiga algab teos ettevaatlikult. Carmen alustab oma laulu, jällegi eksootiliste harmooniatega ja tamburiini sünkoopilise rütmi saatel. Suure crescendoga avavad laul ja muusika hüpnootilise efekti. Teos algab Andante’ga ja lõpeb raevuka Presto’ga. Lisaks lisab Bizet orkestriosale pidevalt instrumente, mis süvendab tõmmet veelgi.

Les tringles des sistres tintaient – Callas

 

Vaata veel ühte versiooni, seekord live-versiooni Metist, kus Carmenina on Elina Garanca. See on puhas võrgutamine, nüüd saate aru, miks Don José Carmenile alistub…

Les tringles des sistres tintaient (2) – Garanca

 

 

Softie vs Macho osa 2: Macho

Sünopsis: Ilmub kuulus härjavõitleja Don Escamillo. Ta näeb Carmenit ja teeb talle lähenemisi, kuid naine lükkab ta tagasi. Zuniga on samuti kõrtsis ja teatab, et tuleb tunni aja pärast tagasi.

Selle rolli laulmise kohta on erinevaid arvamusi. Kas seda tuleks laulda pigem lüüriliselt või kangelaslikult ja valjult? Selle illustreerimiseks on üks imeline anekdoot. Ooperi “Carmen” proovis karjus üks laulja nii, et Thomas Beecham tundis end sunnituna talle ütlema: “Palun pidage meeles, härra, et te olete palgatud Torero rollile, mitte härjale.”

Siiski on stseen grandioosne. Seepärast valisin teile selle stseeni ilusast filmiadaptsioonist, kus Escamillo rollis on Ruggiero Raimondi.

Toréador – Raimondi

 

Kuulete Ernest Blanci teist versiooni Beechami suurepärasest terviklikust salvestusest.

Votre Toast je peux vous le rendre – Blanc/Beecham

 

Lille aaria – Bizet komponeerib suure aaria

Sünopsis: Kaks salakaubavedajat tahavad Carmenit veenda mägedesse minema. Kuid Carmen tõrjub neid. Ta ootab Don José’t, kelle Zuniga pani vangi selle eest, et lasi tal põgeneda. Kui Don José ilmub, tantsib Carmen talle flamencot. Don José on lummatud, kuid siis kuuleb ta trompetit, mis kutsub nimepäevale. Ta tahab lahkuda ja Carmen on tema huvipuuduse üle vihane. Ta püüab teda veenda, et ta liituks salakaubavedajatega, kuid José tahab elada ausa sõduri elu. Carmen on nii vähese julguse pärast pettunud ja pilkab teda. José vannub talle oma armastust ja meenutab talle lille, mille ta talle viskas.

Üks kaunimaid aariaid ooperiajaloos on nn lilleaaria “la fleur que tu m’avais jetée”. Kaunite inglissarve helidega sissejuhatuna tahab Don José tõestada, et naine on eksinud, kui kahtleb tema armastuses. See on väga mitmekesine aaria, milles on palju kontrastseid elemente. Selles aarias on palju psühholoogiat. Abbate/Parker: “Aaria juhatab sisse kummituslik orkestri tagasivaade, mille korduvat teemat mängib inglissarv, justkui tahaks seda instrumenti kehtestada kui taltsutatud jõudu … Sõnadega “Et j’étais une chose à toi”, mille Bizet on andnud juhisega “pp rall e dim”, kiigub José kõrgele B-le ja hoiab seda kaua ja uskumatult vaikselt. See on hetk, mis meenutab tugevalt “Celeste Aida” lõppu. Nüüd kõlab hääl justkui teise sfääri imetud. José on Carmenist nii lummatud, et ta sukeldub tema muusikalisse maailma.” Seda aariat kuuleb neli korda erinevatelt suurelt lauljatelt. Otsustage, milline neist teile kõige rohkem meeldib.

Alustame Domingoga.

La fleur que tu m’avais jetée (1) – Domingo/Solti

 

Järgmine on Vickers, Kanada tenor.

La fleur que tu m’avais jetée (2) – Vickers/Karajan

 

ja viimasena suur Verdi tenor Jussi Björling.

La fleur que tu m’avais jetée (3) – Björling

 

 

Carmeni ja Don José dramaatiline duett

Sünopsis: Carmen süüdistab teda, et ta ainult teeskleb armastust, muidu läheks ta temaga koos salakaubavedajate juurde mägedesse. Don José ei näe väljapääsu oma armastuse Carmeni vastu ja mõeldamatu hülgamise vahel ning Carmen tõmbab oma armastuse temast tagasi.

Ta laulab ja rebib muusika José igatseva tonaalsest orbiidist enda omaks. See on ainus koht, kus nad pikka aega koos laulavad. Jose laulab korduvalt graatsilist meloodiat, mis näib tulevat teisest sfäärist, kuid Carmen keeldub tema teemat üle võtmast; selle asemel esitab ta talle muusikaliselt teistsuguseid vastuseid. Ainult üks kord laulavad nad tõesti koos: kui ta kordab oma ilusat, kummituslikku lauset “Carmen il est temps encore”. Varsti laulab Carmen, kui Jose veel vastu igasugust mõistust armastuse lüürikat toodab, meloodiateta üksiknoodid ja jõuab ise ainult ühe suurejoonelise kõrge kadentsini, kui ta ähvardab selle lõpetada oma kõige otsustavama “Ei”: “Jamais Carmen ne cédra”.” (Abbate/Parker)

Non, tu ne m’aimes pas – Gedda / LosAngeles / Beecham

 

Synospis: Nüüd ilmub Zuniga. Don José satub oma ülemusega kaklusse ja nüüd ei jää tal muud üle, kui liituda salakaubavedajatega. Kaks salakaubavedajat hoiavad ohvitseri püstolitega kinni, samal ajal kui Don José ja Carmen põgenevad.

Bel Officier – Troyanos

 

 

 

 

 

 

Synopsis: Mägedes koos salakaubavedajatega.

Écoute, écoute, compagnon – Karajan

 

 

Tarot-Terzetto

Sünopsis: Don José ja Carmen on juba mitu kuud koos ja vaidlevad üha sagedamini. José lahkub oma ema juurde lähedalasuvasse külla. Carmen on koos Frasquita ja Mercedesega. Nad panevad tarotkaardid ja Carmen näeb neis tema ja José peatset surma.

Melonid! Kupongid! – Garanca / Caballero / Eddy

 

Synopsis: Salakaubavedajad on tee välja luuranud, nüüd on naiste ülesanne tolliametnike tähelepanu kõrvale juhtida. Nad lahkuvad kohast ja Don José jääb kauba valvama.

Siinkohal kirjutas Bizet kolmest naisest ja naiskoorist virtuoosse kontserdi, mida saadavad kaunid puhkpillid.

Quant au douanier – Solti

Micaela aaria

Sünopsis: Micaela saabub mägedesse, kus José elab koos salakaubavedajatega. Ta on endiselt armunud Don José’sse, kuid kardab seda keskkonda ja Carmenit. Ta julgustab ennast, et ta ei peaks Carmenit kartma.

Bizet juhatab selle teose sisse lühikese, ilusa sarvemotiiviga. Saatvad sarved ja meeliköitvad summutatud keelpillid loovad liigutava atmosfääri.

Je dis que rien ne m’épouvante – Price

 

Veel üks veenev salvestus on kuulda Kiri Te Kanawalt, kes tõlgendab pigem ekspressiivset kui unistavat Micaelat ilusa legato ja helendavate kõrgete nootidega.

Je dis que rien ne m’épouvante – Te Kanawa / Karajan

Synopsis: Kui Micaela saabub laagrisse, näeb ta, et Escamillo saabub sinna ja peidab end. Escamillo on tulnud Carmeni järele ja José ilmutab end tema armukeseks. Nad satuvad kaklusesse. Carmen on vahepeal tagasi tulnud ja saab tüli just õigel ajal lahutada. Micaela tuleb peidust välja ja teatab Joséle, et tema ema on suremas, ning lahkub koos Joséga laagrist, et naasta külla.

 

Bizet maalib Hispaania atmosfääri

Bizet ei ole kunagi elus Hispaanias käinud, kuid ta on jäädvustanud palju hispaania muusikalist värvingut. Näed vaimusilmas mööduvat pidulikku Hispaaniat. Bizet on võtnud ühe andaluusia laulu peameloodia ja orkestreerinud selle vaimustavalt.

Entracte – Beecham

 

 

 

 

Synopsis: Sevillas valitseb härjaväljaku ees pidulik õhkkond. Härjavõitlejate meeskond saabub hiilgavalt. Carmen ilmub Escamillo kõrvale.

See kuulus tükk on tuntud ka kui “Cuadrilla”, härjavõitlejate meeskonna nime järgi. Selles suurejoonelises massistseenis kuuleme avamängu teemasid.

Siin pidulikus versioonis Arena di Verona.

Les voici – Arena di Verona

 

 

 

Carmeni surm Sevillas

Sünopsis: Escamillo siseneb areenale ja Carmen näeb Don José’t, kes on tulnud teda tagasi võtma. Härjaväljaku ees ütleb ta talle, et suhe on läbi. José anub teda, kuid Carmen viskab talle rõnga ette. See on talle liiga palju ja ta lööb Carmeni noaga maha.

Bizet on komponeerinud dramaatilise lõpustseeni. Esimene osa on komponeeritud retsiitatiivina. Kui Carmen viskab talle “Tout est fini!”, proovib ta õrna meloodiat. Aga kui ta lõpetab suhte, muutub orkestri kõla frenetiliseks puhkpillide staccatoks ja närviliseks keelpillikõlaks. Härjavõitlusmuusika taustal toimub maruvihase José mõrv.

C’est toi…il est… Viva – Callas/GeddaC’est toi…il est… Viva – Callas/Gedda

 

 

 

 

Salvestussoovitus

 

RCA salvestus võlub silmapaistva Carmeni poolt:

RCA koos Leontyne Price’i, Franco Corelli, Robert Merrilli ja Mirella Freniga Herbert von Karajani ning Viini Riigiooperi orkestri ja koori juhatusel.

Decca salvestus võlub silmapaistva Don Joséga:

DECCA koos Tatjana Troyanose, Placido Domingo, Jose van Dami ja Kiri te Kanawaga Herbert von Karajani ning Londoni Filharmooniaorkestri ja John Aldise koori juhatusel.

 

 

 

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend Georges Bizet’ CARMENi kohta