WHEN I AM LAID IN EARTH – aaria ooperist “Dido ja Aeneas”

Ooperijuhend Henry Purcelli aaria WHEN I AM LAID IN EARTH

Lugege huvitavaid fakte ja kuulake Youtube’i videoid Purcelli kuulsast aariast “WHEN I AM LAID IN EARTH”.

 

Kui soovite lugeda ja kuulda rohkem ooperi DIDO JA AENEAS kohta, klõpsake sellel lingil ooperi portree kohta.

 

 

Aaria KUN Mina olen maas – sünopsis ja taust

 

Sünopsis: Karthago kuninganna Dido on armunud Aeneasse, peavõitja trooja printsi, kelle tema väed on päästnud merest laevahukust. Et kaks vaenulikku kuningriiki kokku viia, otsustas Dido abielluda Aeneasega, kuigi ta leinab endiselt oma hiljuti Trooja lahingus hukkunud abikaasat. Ta armub Aeneasse.

Kuid nõidade ja nõidade tumedad jõud on sellele liidule vastu. Nad lasevad Aeneasele ilmuda vaimu, kes palub tal Jupiteri nimel purjetada ja lahkuda Karthago linnast. Aeneas on südantlõhestatud ja seletab raske südamega Dido’le oma missiooni ja otsust. Kui ta mõistab naise valu, otsustab ta käsku mitte täita.

Kuid Dido ei ole enam huvitatud. Ainuüksi asjaolu, et Aeneas on mõelnud teda jätta, on talle piisav põhjus, et katkestada oma armastus.
Dido tahab ainult surra. Ta pöördub oma õe Belinda poole, ainult et surra omaenda käe läbi.

See teos on üks ooperikirjanduse suurtest aariatest, lamento, barokkooperi klassikaline toode. See on haruldaselt mõjusalt kirjutatud ja kuulub nende vähestele barokiajastu lamentode hulka, mis suudavad kuulajat tõeliselt pisarateni liigutada.

Purcell kirjutas selle teose tohutult tõhusalt. Ta alustab bassi saatel allapoole suunatud kromaatilise motiiviga, mis muutub sügavaks kurvaks põhibassiks (basso ostinato) ja pidevalt korduvaks motiiviks:

[/av_image]

 

Ostinato lõpus astub sisse Dido oma kaebusega:

See meloodia võlub paljude suurte efektidega. Eriti muljetavaldav on see, et erinevalt saatehääle allapoole suunatud ostinato’st püüab Dido meloodia hüpetega (ja järgnevate allapoole suunatud nootidega) ülespoole, alates g-st “kui” kuni e-st “ei”, mis teeb Dido ebakõla nähtavaks. Samuti aitab sünge meeleolu kujundamisele kaasa kaunis appoggiatura esimesel “laid” (lisatud dissonants, mis on meloodiale võõras, esineb takti rõhutatud osas ja laheneb järgmisel noodil). Veel ühe ilusa hääleefekti leiame ülaltoodud noodinäites sünges tritoonis “Trouble’is”

 

Teises osas toob Purcell vokaalosas sisse veel ühe elemendi, “Remember me”, mis võlub oma lihtsusega:

[/av_image]

 

Viimase “Remember me” puhul laseb Purcell muusikal hõljuda lohutavatesse kõrgustesse, enne kui see läheb lõpus “forget my fate” abil meeleheite sügavustesse.

 

 

Aaria – tekst KUN Mina olen maas

Kui ma olen maas,
Olgu minu vigu luua
Ei häda sinu rinnas;
Mäletage mind, aga ah! unustage mu saatus.

 

 

Suurtõlgendused KUN Mina olen maas

Kui ma olen maas

 

Kuulete seda aariat 7 erinevas versioonis.

 

Võib-olla kõige süngem ja seega ka kõige liigutavam salvestus on Janet Bakeri tehtud. Ta laulab aariat lämbunud häälega, mis avaneb alles viimastel taktidel, luues suurepärase efekti.

Kui ma olen maas – Baker

 

Tema rikkaliku häälega kuuleme Leontyne Price’i evangeeliumilaadset, võimsat leinaviidet.

Kui mind maasse pannakse – Hind

 

Mõned kuud enne “Dido” salvestamist sai Kirsten Flagstadt Richard Straussi palvel 1950. aastal esiettekandele tema luigelaulu “Neli viimast laulu”. Tema tõlgenduses on Dido kaebus majesteetlik suursugusus ja seda saadavad ekspressiivsed tšellod.

Kui mind maasse pannakse – Flagstadt

 

Sarah Conolly hiljutine salvestus traagilise tõlgendusega.

Kui mind maasse pannakse – Conolly

 

Saksa kontratenori Andreas Scholli tõlgenduses on tema hääles lohutamatu, lõikav valu.

Kui mind maasse pannakse – Scholl

 

 

Inglise punklaulja Alyson Moyeti “kaasaegne” tõlgendus, mida lauldakse madalas vokaaliregistris.

Kui mind maasse pannakse – Moyet

 

 

Salvestus, mis väljendab valu läbi ilu kaduvuse.

Kui mind maasse pannakse – Norman

 

 

Klaus Nomi (1944-1983), kontratenori, kes laulis ka popmuusikat, kummituslik interpretatsioon.

Kui ma olen maas – Nomi

 

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend Henry Purcelli ooperi “Dido ja Aeneas” aaria “WHEN I AM LAID IN EARTH” kohta.