O MIO BABBINO CARO – aaria ooperist “Gianni Schicchi”.

Puccini aaria O MIO BABBINO CARO ooperijuhend

Loe huvitavaid fakte ja kuula suurepäraseid Youtube’i videoid kuulsa aaria “O MIO BABBINO CARO” kohta.

Kui soovite kuulda rohkem ooperi GIANNI SCHICCHI kohta, klõpsake ooperi portree lingil

Aaria – kokkuvõte ja taust

 
Sünopsis: Rinuccio lootis, et surnud onu on talle midagi pärandanud, sest ainult pärandi abil saab ta abielluda oma armastatu Laurettaga, Gianni Schicchi tütrega. Kuid onu pärandas oma testamendis pärandvara kirikule. Rinucciol on mõte: ainult Gianni Schicchi saab siinkohal aidata. Ta on teda juba kutsunud. Tema sugulased on šokeeritud, nad ei taha sellisest inimesest midagi teada. Rinuccio peab Gianni Schicchile põleva kõne. Jah, ta on võõras ja ta on kaval, aga ainult tema saab neid oma kavalusega päästa. Gianni Schicchi siseneb majja koos tütre Lauretta saatel. Rinuccios tädi tahab teda koos tütrega minema ajada. Schicchi tunneb selliste inimeste vastu ainult põlgust ja tahab sügavalt solvunult lahkuda. Lauretta ja Rinuccio on meeleheitel ja näevad oma pulmi kadumas. Rinuccio kutsub oma sugulasi üles usaldama Schicchit ja Lauretta palub oma isal jääda, muidu tahab ta end Arno jõkke visata.
Aaria on väga lihtne, kuid väärib siiski kuulsust. Väljendusmärk on “ingenuo”, mis tähendab naiivset, usalduslikku. Aariat tuleb laulda südamest, ilma kunstliku paatoseta. Muidugi on selle taga ka osa kavalust, sest noor naine oskab oma isa südant pehmendada. Lauretta laulab oma meloodiat isa ees põlvili. “Caro” peab olema täis armastust.

Suure, kuid sametise crescendo ja oktaavihüppega kõrgele as-ile “e se l’amassi indarno” (“ja kas sa ei anna seda mulle”) näitab Lauretta ilusate selgete vokaalidega kõigile oma hambaid.

Resigneerunud ja dramaatilisele “per buttarmi in Arno” (“Ma viskan end Arnosse”) järgneb aaria kõige valjuhäälsem osa, mi struggo o tormento (“Ma muretsen ja kannatan piinu”).

Sellele valjule lõigule järgneb kohe kaunis “O dio” pianissimo’s ja pärast surmasoovi vastupandamatu, peaaegu magus babbo, pietà, pietà (“Issi, halasta, halasta”), mis peab kõlama peaaegu nagu palve. Noore naivistliku südamliku naise palve.

Aaria – O MIO BABBINO CARO tekst

 
O mio babbino caro,
mi piace, è bello bello,
vo’andare in Porta Rossa
a comperar l’anello!
Si, si, ci voglio andare!
E se l’amassi indarno,
andrei sul Ponte Vecchio
ma per buttarmi in Arno!

Mi struggo e mi tormento,
Oo Dio! Vorrei morir!
Babbo, pietà, pietà!
 
Oh mu kallis papa
Ta meeldib mulle, ta on nii ilus.
Ma tahan minna Porta Rosasse
Osta sõrmus!
Jah, jah, ma tahan sinna minna!
Ja kui mu armastus oleks asjata,
Ma läheksin Ponte Vecchio’sse.
Ja viskan end Arno jõkke!
Ma jään igatsema, ma olen piinatud!
Oh jumal, ma tahaksin surra!
Isa, halasta, halasta!
 

Kirjutatud “lüürilisele sopranile”

Lauretta roll on kirjutatud lüürilisele sopranile. Lüürilise soprani hääl peab olema sooja tämbriga ja suutma veenvalt kõlada kõrges registris. See peab olema värviline ja ei tohi kõlada sunniviisiliselt. Keskmine register peab olema rikkalik.

Kuulsad tõlgendused O MIO BABBINO CARO

Tõlgendusi on kümneid. Valik on raske. Caballé tõlgendus on kuulus ja ehk kõige ilusam … Kõrged noodid voolavad hingematvalt, meeleolu on peaaegu eeterlik.

O mio babbino caro – Caballé

Selles Maria Callase salvestuses kõlavad kannatamatus ja dramaatilisus. Kiireloomulisus on peaaegu füüsiliselt tuntav.

O mio babbino caro – Callas

Elisabeth Schwarzkopfi tõlgendus on väga liigutav. Kõige intiimsem salvestus.

O mio babbino caro – Schwarzkopf

Ja viimase versioonina Anna Netrebko tõlgendus.

O mio babbino caro – Netrebko

BONUS-versioon kaunite Firenze maalidega

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend aaria “O MIO BABBINO CARO” Giacomo Puccini ooperist “Gianni Schicchi”.