Humperdincki muinasjutuline ooper on kogu maailmas armastatud oma rahvamuusika tõttu. Vaevalt, et mõnda teist ooperikirjanduse teost on tõlgitud nii paljudesse keeltesse. Teos on üks enim mängitud oopereid maailmas.

 

 

 

Ülevaade ja kiire juurdepääs

 

 

Sisu

Synopsis

Kommentaar

Vaatuse I

Vaatuse II

Vaatuse III

SoovitusKirjeldus

Kõrvalnäited

Suse, liebe Suse (Goosey goosey gander)

Brüderchen tanz mit mir (Väike vend tantsib minuga)

Ein Männlein steht im Walde (üks päkapikk seisis metsas)

Der kleine Sandmann bin ich (Ma olen väike liivamees)

Abendsegen (Abends, will ich schlafen gehen) (Õhtupalve)

Der kleine Taumann heiss ich (kui kaste langeb päevakese peale)

Hexen-Ritt (Nõiakäik)

 

 

 

Sünopsis

 

 

 

 

Esietendus

Weimar, 1893

Libretto

Adelheid Wette, vendade Grimmide muinasjutu põhjal.

Peaosad

Peetri, puhvetitegija (bariton) - Gertrud, Peetri naine (meztsosopran) - Hansel, Gertrudi ja Peetri poiss (meztsosopran) - Gretel, Hanseli õde (sopran) - Noova, krõbe nõid, kes nõidab lapsi (meztsosopran) - Sandman ja Dewman, maagilised olendid (sopran)

EMI, Elisabeth Grümmer, Elisabeth Schwarzkopf, Else Schürhoff Herbert von Karajani ja Philharmonia orkestri ning Lougthoni tütarlastekooli ja Bancroft'i kooli kooride või film DG, Brigitte Fassbaender, Edita Gruberova, Hermann Prey Georg Solti ja Viini Riigiooperi koori ja orkestri dirigeerimisel.

 

 

 

Kommentaar

 

 

 

 

Humperdicki lähedane seos Richard Wagneriga

Humperdinck oli saksa legendi maailmaga tuttav tänu oma tööle Wagneri muusikaga. Humperdinck kohtus Wagneriga 26-aastaselt Napolis. Wagner on noormehest vaimustunud ja kutsub teda Bayreuthi ja oma assistendiks. Humperdinck on tuline, laseb õpingud pooleli ja aitab Wagnerit muu hulgas Parsifali tööga. 2 aastat hiljem Wagner sureb. Humperdinck peab otsima uut tööd, kuid ei leia püsivat töökohta, Wagnerid ei ole muusikakoolides populaarsed, seega teenib ta elatist juhutöödega. Ka heliloojana ei õnnestu tal, tal puudub inspiratsioon. Kuni tema õde palub tal mõned värsid musitseerida…

 

 

Ooperi päritolu

Selle ooperi põhiidee pärineb Humperdincki õelt Adelheidilt. Ta oli kirjutanud oma abikaasa sünnipäevaks värsid vendade Grimmide muinasjutu põhjal, mida ta tahtis oma lastega ette kanda. Humperdinck pani need muusikasse ja esimeste väikeste etenduste vastukaja oli väga meeldiv. See ooper kasvas seejärel erinevates parandustes terviklikuks ooperiks.

“Hansuke ja Gretel” esietendus Weimaris kaks päeva enne jõule 1893. aastal, ja seda tegi ei keegi muu kui 29-aastane Richard Strauss. Ta tundis juba partituuri esmakordsel vaatamisel, et tegemist on meistriteosega. Sellest ajast peale on seda ooperit peetud jõulumuinasjutuks, kuigi see toimub suvel ja piparkoogid on ainus jõulumeenutus. Edu oli tohutu ja juba esimesel aastal mängiti teost Saksamaal 50 laval.

Selle muinasjutu taga on tõeline, dramaatiline lugu: “Materjal, mille vennad Grimmid vastu parema äranägemise oma laste- ja kodumuinasjuttude kogumikku lisasid, ei ole rahvajutt, vaid sõnastus “Bakkerhexe” Katharina Schraderini (1618-1647) mõrvast, kes 1647. aastal Gelnau nõiaprotsessis õigeks mõisteti, kuid peagi pärast seda Hans ja Grete Metzleri poolt oma Spessarti majas mõrvati ja ühes nende enda ahjus põletati, kui ta keeldus oma piparkoogiretsepte avaldamast.” (Csampai, Hollandlane, ooperijuhend).

 

Kastiprobleemid

Hanselit ja Gretelit kehastavad tavaliselt täiskasvanud isikud. Teoreetiliselt võiksid neid kahte rolli mängida ka suured lapsed, kuid praktikas on raske leida hääli, mis suudaksid end suure orkestri vastu kuuldavaks teha ja muusikalistele raskustele õigesti vastata.

Samuti on tavaks, et nõia rollis on tenor, et rõhutada selle rolli koomilist aspekti. Humperdinck aga lükkas selle tava kategooriliselt tagasi. Mõnikord mängib nõia rolli sama esineja kui ema, et näidata, et sündmusi vanemate majas ja nõia majas ei tule vaadelda eraldi, vaid neid tuleb kogeda tervikuna. Muinasjutu maskeeritud sümboolses keeles tähistab nõid tegelikkust, mis võib mõnikord olla jõhker ja manipuleeriv.

 

 

Wagneri teose ülevedaja

Humperdinck võttis üle paljud Wagneri elemendid, nagu orkestratsioon, harmoonia ja läbiv kompositsioon. Õnneks hoidus ta liigsest sümboolikast ja otsustas hoogsa süžee kasuks, mis tuleb teosele suuresti kasuks. Seega on see ainus “Wagneri” ooper, mis on suutnud end repertuaaris kehtestada, kuid mis ei ole pärit meistrilt endalt.

Parimal Wagneri kombel on selles ooperis olemas lunastuse stseen. Seekord ei ole seal germaani jumalaid ega traagilisi tegelasi, vaid ainult piparkoogilapsed. Humperdinck nimetas oma ooperit ka “Kinderstubenweihfestspiel” (lasteaia pühitsusfestivali). Humperdincki huumorist saab aimu järgmisest anekdoodist: “1891. aastal Bayreuthis Villa Wahnfriedis toimunud õhtusöögil palus Cosima Wagner peresõbral Engelbert Humperdinckil külalistele paar sõna öelda. Meeldivalt nagu alati, tõusis ta kohe püsti, koputas oma veiniklaasi, vaatas sõbralikult ringi, hõõrus käsi kokku, puhastas paar korda kurku ja istus uuesti maha, ilma et oleks sõnagi öelnud. Arheoloog Reinhard Kekulé aplodeeris entusiastlikult ja hüüatas: “See on parim kõne, mida ma kogu oma pika elu jooksul kuulnud olen”. (Schmitz/Ure, kuidas Mozart võib minna sfääri, Siegfried Wagneri mälestustest).

 

 

 

 

HANSUKE JA GRETEK I akt

 

 

 

Overtuaar muinasjutulise meeleoluga

Sünopsis: Es on väike, vilets maja metsaserval.

Overtuuriga viib Humperdinck meid muinasjutumaailma. “Õhtupalve” kuulus motiiv kõlab neljaosalise torvikooraalina. Humperdinck tutvustab oma prelüüdis erinevaid muusikalisi teemasid, mis ilusti hääbuvad.

Overture

Synopsis: Hansuke ja Gretek istuvad elutoas teineteise vastas, mõlemad on tööl. Hansuke teeb luudasid ja Gretek kudub pliidi juures sukki. Neid vaevab nälg, nädalaid on nad söönud ainult kuiva leiba. Gretek tuletab talle meelde ütlust, et kui häda on kõige suurem, siis paneb Jumal, Issand, oma käe välja….. Aga Hänschen arvab, et sellega ei saa täis süüa.

Kuuleme rahvalaulu Suse, liebe Suse (Hane libahani).

Seda laulu laulab Brigitte Fassbänder Hanselina. Sakslane oli selle rolli jaoks suurepärase valikuga. Tal on sametine meztsosopran ja tema ehk suurim roll, juhus või mitte, oli samuti püksiroll, nimelt Octaviuse roll Rosenkavalierist. Edita Gruberova laulab Georg Solti ja Viini Filharmoonikute juhatusel ilusat Gretelit.

Suse, liebe Suse – Gruberova / Fassbänder


Hansuke ja Gretek julgevad tantsida

Sünopsis: Hansuke ei tegele tööga. Kõigepealt peatub ta piimapoti juures ja puhkab. Gretek palub tal tööd jätkata, kuid ta suudab teda veenda, et ta tantsiks temaga.

Esimene, lihtne versioon, mille Humperdinck oma õele musitseeris, koosnes neljast 2-osalisest palast (Väike vend tantsi minuga). See tantsupala on ainus, mis on peaaegu muutmata kujul üle võetud esimesest versioonist. See on leidnud tee saksa rahvalaulusse.

Vaata ja kuula stseeni, mida Gruberova ja Fassbaender mängivad võluvalt.

Brüderchen Tanz mit mir – Fassbaender / Gruberova

 

Ema ja isa tulevad koju

Sünopsis: Ema Gertrud tuleb koju keset tantsu. Mõlemad kiirustavad kiiresti tagasi tööle. Ema on ärritunud, kui näeb, kui vähe tööd nad kahekesi teha suutsid. Kui ta tahab lapsi kepiga karistada, lööb ta kogemata piimakannu ümber. Ta saadab lapsed metsa marju otsima. Gertrud on kurnatud ja kurb, et ta ei saa oma lastele isegi midagi süüa pakkuda. Peeter, tema abikaasa tuleb koju.

Hansu ja Greteli lugu on lugu täiskasvanuks saamisest. Alguses teevad lapsed kõike koos ja kõnnivad käsikäes läbi metsa. Lõpuks muutuvad nad tegutsevateks isikuteks, kes on isegi lahutatud. Vanemad on joonistatud erinevalt. Ema saabumist majja saadavad tumedad toonid, isa on aga joonistatud soojasüdamlike buffo-motiividega.

Kuulame stseeni Walter Berryga, Viini ooperi veteraniga, kes oli mitu aastat abielus Christa Ludwigiga.

Rallala, ach wir armen Leute – Berry

 

Synopsis: Gertrud peab välja selgitama, et ta on käinud kõrtsis. Ta on meeleheitel, kuid tema üllatuseks haarab Peeter oma korvist mune, vorste, võid ja isegi kohvi. Täna võiks ta Herrenwaldi taga asuvas külas palju luude ja sukki müüa. Isa küsib laste kohta, Gertrud räägib, et saatis nad Ilsenwaldi marju korjama. Siis tumeneb äkki tema nägu, sest seal elab piparkooginoor, kes on kuradiga liidus. Peeter räägib talle, et ta meelitab lapsed võlukoogiga majja ja muudab lapsed ahjus piparkookideks. Gertrud ja Peter asuvad lapsi otsima.

 

 

 

 

HANSUKE JA GRETEK II akt

 

 

 

Sünopsis: Hansuke ja Gretek on metsas.

Ein Männlein steht im Walde (Üks päkapikk seisis metsas) on tuntud pala, mille Humperdinck on üle võtnud saksa rahvalaulust. Orkestratsioon on tagasihoidlik ja lihtne, kaunite flööditrillerite ja pizzicato keelpillidega.

Ein Männlein steht im Walde ganz still und stumm – Gruberova

 

Synopsis: Kaks on korjanud palju marju, kuid on kõik söönud õigel ajal koos kägu kutsumisega.

Kuckuck, Eier schluck – Ziesak


Liivamees – üleminek muinasjutumaailma

Sünopsis: See pimeneb ja nad ei leia tagasiteed. Kummalised helid ja nende häälte kaja hirmutavad neid. Udus märkavad nad väikest meest. Ta tuleb lähemale, see on Liivamees. Ta on laste sõber ja räägib neile rahustavaid sõnu ning tuleb neid magama.

Liivamehega algab üleminek reaalsest maailmast kujuteldavasse maailma. Summutatud keelpillide ja harfihäälte abil röövib Humperdinck lapsed Liivamehe häälega (Ma olen väike liivamees) unenäomaailma.

Der kleine Sandmann bin ich – te Kanawa


Aõhtupalve – imeline tipphetk

Synopsis: Kaks palvetavad koos ja leiavad metsapõrandal une.

See kuulus uinumislaul on ooperi puhkekoht.

Kestingu sõnul kuulub see stseen Elisabeth Schwarzkopfi ja Elisabeth Grümmeri tõlgenduses ooperidiskograafia suurte tipphetkede hulka: “Herbert von Karajani juhitud salvestus kuulub plaadiajaloo suurima luksuse hulka, ideaalselt komplekteerituna kuni kõrvalrollideni. “Abend will ich schlafen gehen” (“Kus iga laps paneb pea maha”) kõla langeb võrgutava sensoorse stiimulina kõrva ja muundub maagiliseks luuleks.”

Abendsegen (Abends, will ich schlafen gehen) – Schwarzkopf / Grümmer

 

Kuulete ja näete seda pala teises versioonis filmitud versioonist koos Gruberova ja Fassbaenderiga.

Abendsegen (Abends, will ich schlafen gehen) – Gruberova / Fassbaender

 

Synopsis: Kui lapsed on magama jäänud, tulevad neliteist inglit ja moodustavad nende ümber ringi, et kaitsta neid metsa ohtude eest.

 

 

 

HANSUKE JA GRETEK III. akt

Taumaniga ärkamine

Sünopsis: Kastemees äratab lapsed

Kaunis orkestri sissejuhatus joonistab õrna hommikuse meeleolu.

Kuulake seda unenäolist pala Ileana Cotrubase lummavas tõlgenduses (kui kaste langeb päkapikkude peale).

Der kleine Taumann heiß ich – Cotrubas

Synopsis: Hiljapeale ärkavad kaks last üles.

Teose teksti ja teema osas räägime lasteooperist. Suure orkestri tõttu ei ole aga tekstist lihtne aru saada. Aga igatahes õhkavad sellised intiimsed lõigud suurt maagiat. (Ma magasin siin! männi voodil!)

Wo olen ma ? Wach ich ? … Tirelireli – Ziesak / Larmore

Hänslit ja Gretelit mängivad tavaliselt täiskasvanud. Teoreetiliselt võiksid neid kahte rolli mängida ka vanemad lapsed, kuid praktikas on raske leida hääli, mis suudavad end suure orkestri vastu kuuldavaks teha ja muusikalistele raskustele õigesti vastata.

Mingerkoogimaja ilmub – igatsev duett

Sünopsis: Hiljapeale ärkavad kaks last üles. Mõlemad on näinud unes neid kaitsvaid ingleid. Udu tõuseb ja äkki ilmub piparkookidest ja kommidest tehtud maja. Majast vasakul on ahju ja paremal on puur.

Veel üks kaunis Humperdincki duett, milles kõlavad igatsevad helid magusatest ahvatlustest. Unistavalt laulavad Grümmer ja Schwarzkopf.

Wie duftets von dorten … O herrlich Schlösschen – Grümmer / Schwarzkopf

Synopsis: Hanschen tahab sisse, kuid Gretek hoiab teda tagasi.

 

Sünopsis: Hansuke suudab teda veenda piparkooke proovima. Kui ta ühe tüki maha rebib, kuuleb majast: ” Naps, naps, naps, väike hiir! Kes nabib mu väikest maja? Hansuke on piparkookidest vaimustuses, need maitsevad väga hästi. Nõid tuleb majast välja. Hansuke ja Gretek kardavad kummalist vana naist. Ta püüab lapsi maiustustega majja meelitada.

Saksa mezzosopran Christa Ludwig oli nõia rolli suurepärane esitaja. Tema köitev laulmine on suurepärane. Ta ühendab õudusetseeni ilusa laulmise ja mängurõõmuga. Kuulake stseeni alates 1:18:55 kuni 1:22:10.

Kommt väike Mäuslein, tuleb in mein Häuslein (1:18:55 – 1:22:10) – Ludwig / Moffo


Nõksu sõit

Sünopsis: Kui Hansuke ja Gretek tahavad põgeneda, nõidab ta neid ja lukustab Hänseli puuri. Ta tahab Hännelile pähkleid ja rosinaid anda, et ta paksuks ja ümmarguseks muuta. Gretek peab laua katma ja nõid süütab ahju, milles ta tahab Hanseli küpsetada. Rõõmsalt sõidab ta luudaga mööda maja ringi.

“Nõiasõit” on vaevalt varjatud persiflaaž “Valküüria sõidust”. Humperdinck komponeeris ooperi suurele romantilisele orkestrile ja kasutab muusikaliselt ära värvikirevuse võimalusi. Orkestrile on antud silmapaistev roll prelüüdi ja üleminekumuusikaga.

Hexenritt – Suitner

 

Nõi on üle kavaldatud

Sünopsis: Gretek saab salaja varastada nõialt võlukepi. Ta on võlusõna meelde jätnud ja suudab Hanseli märkamatult ära lummata ja puurist vabastada. Nõid ütleb Gretelile, et ta piiluks ahju sisse, et näha, kas piparkoogid on valmis. Gretek käitub meelega rumalalt ja palub nõialt, et ta seda talle näitaks. Kui nõid põlvitab ahju ees, lükkavad kaks last nõia põlevasse ahju.

Kuulake ¾ taktis elav duett, kus lapsed tähistavad, et nad said nõia ahju visata.

Juchhei, nun ist die Hexe tot – Grümmer / Schwarzkopf

Synopsis: Hansuke ja Gretek hüppavad majast välja ja krõbe väike maja plahvatab suure pauguga. Aias olevatest piparkoogifiguuridest kukuvad piparkoogikarbid maha ja ilmuvad lapsed, keda nõid oli küpsetanud piparkoogifiguurideks. Gretek äratab kõik lapsed oma käega üles. Hansuke lammutab kõik kadakapõõsaga. Nad kuulevad oma isa häält ja lapsed tõmbavad ahju varemetest välja suure piparkoogi, mis on nõia jäänused.

Lõpuks on ooper taas mõtisklev kooraaliga “Wenn die Not auf nächsten steigen, Gott der Herr die Hand uns reicht”. (Kui häda on kõige suurem, sirutab Jumal, Issand, oma käe välja).

Finale – Jurowski

 

 

Salvestussoovitus

 

EMI, Elisabeth Grümmer, Elisabeht Schwarzkopf, Herbert von Karajani juhatusel ja Philharmonia Orchestra ning Lougthoni tütarlaste gümnaasiumi ja Bancroft’s School’i koorid.

 

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend Engelbrecht Humperdincki “HANSUKE JA GRETEK”.

 

 

 

 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga