Ooperi online juhend Mozarti aaria MARTERN ALLER ARTEN

Lugege huvitavaid fakte ja kuulake suurepäraseid Youtube’i videoid kuulsa aaria “MARTERN ALLER ARTEN ” kohta.

 

 

Kui soovite kuulda rohkem ooperi ENTFÜHRUNG AUS DEM SERAIL kohta, klõpsake ooperi portree lingile

 

 

Aaria – kokkuvõte ja taust

 
Sünopsis: Konstanze võeti piraatide poolt vangi ja müüdi koos sulaste Blondi ja Pedrilloga Türgi paša Selimile. Selim võttis ta seraili ja kuulutas korduvalt oma armastust tema vastu. Ta võis olla tema vastu julm, kuid tahab, et naine armastaks teda omast vabast tahtest. Tema kannatlikkus hakkab lõppema ja Konstanze palub viimast korda kannatust, sest ta ei saa unustada oma armastajat, kellele ta on truudust vandunud. Nüüd esitab Selim talle ultimaatumi ja ootab, et Konstanze kuuluks homme talle ja armastaks teda. Kuid Konstanze pigem sureb, kui et annaks end talle. Kui Selim teda ähvardab, näitab ta end valmis olevat piinamist taluma. Lunastus on tema surm.
 

Mozart kirjutas selle Konstanze psühholoogilise draama jaoks ülevoolava teose. Nn “Martern-Arie” on üks raskemaid aariaid ooperikirjanduses. See nõuab pikkade dramaatiliste lõikude jaoks jõudu, suurt koloratuuride valdamist ja märkimisväärset hääleulatust. Lisaks on vaja vastupidavust, sest vahetult enne seda aariat pidi laulja juba laulma pika aaria. Kui eelnev aaria “Traurigkeit ist mein Los” on resigneerunud, lootusetu tooniga, siis nn “Martern-Aria” (“Marter” tähendab “piinamine”) näitab Mozart Konstanze’i kirgliku, ohvrimeelse naisena.

See 10-minutiline teos on muusikaliselt ja dramaturgiliselt tohutult rikas ning seda kirjeldatakse sageli kui suurt “kontserti koloratuursopranile, sooloinstrumentidele ja orkestrile”. Aaria algab ebatavaliselt pika ja overtuurilaadse sissejuhatusega, milles sooloinstrumendid (oboe, flööt, viiul, tšello) mängivad värvikaid lõike.

 

Pärast seda kaheminutilist sissejuhatust viskab Konstanze Selimile oma meeleheite näkku kõrge A-tähega ja laulab seejärel kauni esimese koloratuurkaadentsi.

 

Seejärel jätkub aaria skaalade ja koloratuuridega, mida saadavad meloodialiinid ja sooloinstrumentide vahepalad. Mozart suurendab pidevalt vokaalpartii virtuoossust, näiteks mitme takti vältel trilleriga:

 

Veidi hiljem viib ta hääle kõrgele D-le:

 

Varsti pärast seda algab lõplik ilutulestik, mis ulatub kõrgele C-le …

 

… mida tuleb seejärel hoida üle mitme baari.

 

Ja aaria lõpeb raevuka lõpujooksuga:

 

 

 

 

Aaria – MARTERN ALLER ARTENi tekst

 
Martern aller Arten
Mögen meiner warten,
Ich verlache Qual und Pein.
Nichts soll mich erschüttern,
Nur dann würd’ ich zittern,
Wenn ich untreu könnte seyn.
Lass dich bewegen,
Verschone mich!
Des Himmels Segen
Belohne dich!
Doch du bist entschlossen.
Willig, unverdrossen
Wähl’ ich jede Pein und Noth.
Ordne nur, gebiethe,
Lärme, tobe, wüthe,
Zuletzt befreyt mich doch der Tod.
 

 
Igasugused piinad
Võib mind oodata,
Ma põlgan valu ja piinu.
Mind ei kõiguta miski,
Ainult üks asi võib mind värisema panna:
Kui ma oleksin truudusetu.
Ma palun teid,
Säästa mind!
Taeva õnnistused
See on teie tasu.
Aga te olete sihikindel.
Tahtlikult, vankumatult
Ma valin iga valu ja kurbuse.
No siis, käsk, sundige mind,
Karjuge, möirge, raevu,
Surm vabastab mind lõpuks.
 

 

 

Kirjutatud “dramaatilisele koloratuursopranile”

 

Konstanze roll on kirjutatud dramaatilisele koloratuursopranile. Dramaatilisel koloratuursopranil peab olema nii koloratuurivõime kui ka võime valdada dramaatilist väljendusoskust suurema vokaalimahu juures. Kui see hääl suudab laulda ka lüürilisi osi, siis võib juhtuda, et “dramaatiline koloratuursopran” võib laulda laia repertuaari.

 

 

 

MARTERN ALLER ARTENi kuulsad tõlgendused

 

Edda Moser oli üks sõjajärgse perioodi suurtest Mozarti koloratuursopranitest. Ta oli laulja, kes pühendus oma rollidele kompromissitult ja ei säästnud kunagi oma häält. Tema hääle võimsus võimaldas tal mitte ainult laulda koloratuuripartiide rolle, vaid säravad ka dramaatilises valdkonnas. Tema Konstanze ja “Königin der Nacht” salvestused hõõgusid nagu punane leek. Viimane jõudis isegi kuldsete salvestuste sarja, mille kosmoselaev Voyager viis avarustesse. Tema hääle üheaegne agiilsus ja võimsus oli tähelepanuväärne, kuulake näiteks lõiku, kus ta laulab püsivalt kõrget C-d ja seejärel veatut trilli (6:30).

Martern aller Arten – Moser

 

 

Maria Callas on oma karjääri jooksul väga vähe Mozartit laulnud. Erandiks oli Konstanze “Röövlitest”, ta on seda rolli oma karjääri jooksul laval laulnud kokku neli korda. Mozart oli talle võõras, ta läks isegi nii kaugele, et ütles, et enamik tema muusikat on “igav” (dull). Igatahes olid tal tehnilised võimed Konstanze jaoks olemas. Trillerid ja skaalad on täiuslikud, eufoonia on vaieldav. Callas seadis draama üle kõla ilu, kuula ainult selle aaria hingematvat lõppu itaalia keeles laulduna.

Tutte le torture – Callas

 

 

Diane Damrau on väljapaistev Mozarti laulja. Tema koloratuurid on hiilgavad. Tema hääl on lüürilisem ja tal puudub Moseri võimsus, kuid tema hõljuvad koloratuurid ja rolliportree olid veenvad.

Martern aller Arten – Damrau

 

 

Sutherlandi hääl on peaaegu jäise selgusega ja kõrged noodid on nagu tšempioneeritud ning trillerid on täiuslikud.

Martern aller Arten – Sutherland

 

 

Sarnaselt Sutherlandile on Gruberovale antud täiuslik tehnoloogia. Tema karjäär sai hoo sisse “Öökuningannaga” ja seejärel laiendas ta oma repertuaari pidevalt belcanto’le. Tema Marterni aaria on tehniliselt suurepärane, kuid ei jõua Moseri dramaatilisuseni.

Martern aller Arten – Gruberova

 

 

Erna Bergeril on ilus kellaline hääl, tema tõlgenduses puudub mõnevõrra dramaatilisus, Kesting räägib “dolly-timbrist”.

Martern aller Arten – Berger

 

 

Erika Köth laulab seda aariat kõrgustes palju säravat, kuid mitte Moseri värvirikkusega.

Martern aller Arten – Erika Köth

 

 

Järgmisena kuuleme 30-aastase Elisabeth Schwarzkopfi tõlgendust aastast 1946 Herbert von Karajani saatel. Kõrged kohad on kaunilt lauldud ja ta laulab aariat väga liigutavalt ja oma üsna lüürilise häälega hämmastavalt energiliselt, kuid muidugi mitte võrreldavalt Edda Moseri võimsusega.

Martern aller Arten – Schwarzkopf

 

 

Ivogünil, kelle karjäär saavutas haripunkti 1920. aastatel, oli kaunis kellaline toon ja tohutu koloratuurivõime. Tema Marterni aariat kommenteerides ütles Kesting: “Sellegipoolest on tema parimates salvestustes märkimisväärne pinge, ja mitte üheski neist rohkem kui Konstanzes Marterni aarias. Ta artikuleerib elavalt, annab helile intensiivsust ja laulab tingimusteta pühendumusega. Imeline, kõrge C hüppab hoitud trillerist G-le – aaria tavapärane lõpp sel ajal.

Martern aller Arten – Ivogün

 

 

 

 

Peter Lutz, opera-inside, online ooperijuhend aaria “MARTERN ALLER ARTEN ” Wolfgang Amadeus Mozarti ooperist Die Entführung aus dem Serail.

 

 

 

 

 

 

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga